Piirissaare vesised mured jätkuvad

Nagu sellelt pildilt näha, oli ja on Piirissaare sadama juures ka praegu Tooni küla alt kanalisse voolav kraav, aga paraku pole seda kraavi olemas ühelgi paberil, mida kasutati eksperdihinnangu tegemiseks.

FOTO: Maria Korotkova

Peipsi pressib Piirissaarel juba teist kevadet külade alla ja elamistessegi. Ekspertide hinnangul on saare veerežiim muutnud veerohkete aastate ja sadama rajamise koosmõju tõttu. Sadama rajaja peab eksperdihinnangut aga pinnapealseks.


Peipsi on reguleerimata veekogu, millele on iseloomulikud harva esinevad kõrged veeseisud, ning sellepärast pole Piirissaarel võimalik looduslikke üleujutusi vältida.

Nii rõhutasid Piirissaare veerežiimi eksperdihinnangu autorid, Eesti Maaülikooli veemajanduse osakonna juhataja dotsent Toomas Tamm ja varem sama osakonda juhtinud, nüüd seal vanemlaborandina töötav Heiti Haldre.

Tamme ja Haldre hinnangul on nn Eesti väravatest välja kaevatud ja saarele ladestatud liiva ning Tooni külast lõunasse jääval ligi 45 hektaril maha võetud, aga koristamata jäetud võsa mõjud saare veerežiimile marginaalsed ehk tühised.

Kuid autorite sõnul mõjutab Tooni külast lõunasse jääva ala veerežiimi lisaks kõrgele veetasemele ka laiendatud sadam.

«Sadama ehitamisega võidi sulgeda looduslikud äravoolud, mis võivad sademeterohkel ajal mõjutada Tooni külast lõunasse jääva ala veerežiimi,» ütles keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni looduskaitse juhtivspetsialist Kaili Viilma.

«Varem oli sadama alguses kraav, pärast uue sadama valmimist seda enam pole,» selgitas Haldre lihtsamalt. Tamm lisas, et ühtki kraavi ei paista ka ortofotolt ja neid ei peagi olema, sest sadama rekonstrueerimise joonisel polegi kraave ette nähtud.

Mida pole, on olemas

Tegelikult on Piirissaare uue sadama otsas  kraav endiselt täitsa olemas.

«Seda kraavi projektis ja ortofotol tõesti pole,» selgitas Piirissaare sadama rajanud ASi Saarte Liinid projektijuht Arvi Nõmm. «Ortofoto tegemise ajal süvendasime seda kraavi, sest kohalikud kurtsid, et kõrge vee ajal ei voola Tooni küla alt vesi ära. Sellepärast jätsimegi kraavi alles ja süvendasime seda. Nii tundus õige olevat.»

Rohkem kraave Arvi Nõmme sõnul seal ei olnud, ta on selles 99 protsenti kindel.

Tamm ja Haldre pole selle kraaviga kursis, sest eksperdihinnangu koostamiseks nad Piirissaarel ei käinud. Tõsi, hobipurjetaja Haldre on varem sinna seilanud kümneid kordi.

Eksperdihinnang põhineb Peipsi veetasemete mõõdistustel, lidariskaneeringu põhjal koostatud kõrgusmudelitel, ortofotodel, liiva ladestusala mõõdistusandmetel, ajaloolistel kaartidel ja saare varasematel külastustel talletatud infol.

«Mõõtmiste tegemiseks ja mitu korda saarel käimiseks oli liiga vähe raha,» selgitas Tamm. «Pealegi on seal probleemsel alal sadama ehitamise ajal kõik segamini pööratud, looduses olnuks väga raske selget pilti saada.»

Viilma lisas, et 26. aprilliks valminud eksperdihinnangu tegemise ajal oli lumi veel maas ning näha polnuks midagi. Keskkonnaamet maksis Piirissaare veerežiimi eksperdihinnangu eest maaülikoolile 800 eurot ehk ligi 12 500 krooni.

Tamme sõnul on Piirissaarel häda ka selles, et sadama ehitamisel kuhjati välja kaevatud pinnas kanali idakaldale ja nii võis see kallas hakata töötama paisuna.

«Meil oleks olnud parem pinnas ladestada kanali mõlemale kaldale,» ütles Nõmm. «Aga keskkonnaamet nõudis oma kirjas, et ladestaksime selle vaid idakaldale, sest nad tahavad sinna teha tee, kust tehnika pääseb kaitsealuseid niitusid hooldama. Nüüd ei voola vesi sealt välja nende endi soovil.»

Kaugemale tagasi vaadates märkis Tamm, et enne sadama ehitamist tehtud keskkonnamõjude hinnang keskendus vaid sadamaalale, aga oleks pidanud olema üldisem, arvestama kogu saarega. «Keskkonnaametnikud kontrollisid ja kooskõlastasid keskkonnamõjude hinnangu, nad olid sellega nõus,» rääkis Nõmm. «Mul on kahju, et eksperdid tegid nii pinnapealse uuringu.»

Häda annab leevendada

Tema arvates oleksid eksperdid pidanud Piirissaarel käima ning kohalike ja Saarte Liinidega rääkima.

«Kui selleks raha polnud, oleks võinud meilt infot küsida,» lisas Nõmm. «Meil on enne sadama ehitamist tehtud fotod ja geodeetilised mõõdistused. Oleme asjaga seotud, aga meid jäeti arutelust kõrvale. Jääb mulje, et selle eksperdihinnanguga püüab keskkonnaamet end Saarte Liinide arvel vaikselt kõigest puhtaks pesta.»

«Me ei otsi süüdlast ega ütle, kes on süüdi,» märkis Kaili Viilma. «Ehk on süüdi hoopis Piirissaare vald, kes ei teinud töödele piisavalt järelevalvet? Meie eesmärk on leida olukorrale lahendus.»

Olukorra lahendamiseks ehk looduslike üleujutuste leevendamiseks soovitavad eksperdid panna sadama otstesse kaks truupregulaatorit, mida saab vee tõustes sulgeda ja alanedes lahti teha. «Tegutseda tuleb seal, kus on probleem,» toonitas Tamm. «Probleem on Tooni küla all ning sinna on vaja kaevata kraav ja paigaldada truupregulaator.»

Samuti soovitavad Tamm ja Haldre paigaldada liivaladestusala teenindustee ning Saare ja Tooni küla ühendava tee alla truubid ja puhastada saare lõunaosas voolav looduslik oja.

Keskkonnaamet kavatses tänavu paigaldada Piirissaare kanali idapoolsele kaldale kaheksa truupi. Eksperdihinnangu valmimise järel otsustati truubid asendada kahe truupregulaatoriga. «Regulaator on kallim kui tavaline truup ja oleme pisut mures, kas tuleme eraldatud rahaga välja,» märkis Kaili Viilma. «Kui selgub, et ei tule, siis püüame lisaraha leida.»

Piirissaarele truupregulaatorite paigaldamiseks ning võsastunud niitude puhastamiseks lammialadel ja külade piirkonda jäävatel mineraalmaadel on keskkonnaametil tänavu ligi 17 900 eurot ehk 280 000 krooni.

Pikk võsatüli jõudis lõpuks kohtusse

Piirissaare looduslike niitude taastamiseks võsa maha võtnud, kuid töö lõpetamata jätnud firma STekspert pole tegemata töö eest riigile raha tagasi maksnud. «Asi on nüüd kohtus,» ütles keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni looduskaitse juhtivspetsialist Kaili Viilma.

Riikliku looduskaitsekeskuse Jõgeva-Tartu regioon sõlmis osaühinguga STekspert selleks tööks lepingu juba 2008. aasta 3. novembril, kõik pidi valmis olema sama aasta 30. novembriks. STekspert sai töö tegemisdeksd riigilt veidi enam kui 400 000 krooni ettemaksu.

STeksperdi juht Suune Tihane palus mitu korda ajapikendust: kord oli ilm halb, kord oli Tihase tervis kehv. Mullu septembris lõpetas keskkonnaamet STeksperdiga koostöö. Selleks ajaks oli firma pea viiekümnest hektarist nõuetekohaselt võsast puhastanud ehk siis võtnud võsa maha ja selle ka ära viinud 15,29 hektarilt. Võsa oli maha lõigatud, aga koristamata 29,84 hektarilt. Võsa kasvab endiselt 4,77 hektaril.

Keskkonnaamet nõudis tegemata töö eest STeksperdilt mullu 17. septembriks tagasi 285 878,6 krooni ehk 18 270 eurot ning hiljem ka 41 300-kroonist ehk 2640-eurost leppetrahvi.

Piirissaare looduslikelt niitudelt lõpetab võsakoristuse OÜ Hansapuit. Töö algab pärast linnurahu lõppu ehk juuni keskpaigas ja peab tehtud olema 1. septembriks. Seni koristamata võsaala puhastamiseks maksab keskkonnaamet Hansapuidule ligi 13 260 eurot ehk 207 470 krooni. (TPM)
 

Tagasi üles
Back