Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Märt Meesak: aitab! Kolime maale ja käime jala

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: Erakogu

Valitsus on jõudnud sundseisu, kus ka selget lollust õigustatakse lõpuni, kodanike ja ettevõtjate hääl ei loe justkui midagi.

Praegune valitsus on jõudnud vaid ühe aastaga saavutada selle, kuhu reformierakondlik valitsus jõudis kümne aastaga. Ma ei kiida Reformierakonda. Mõtlen siin sundseisu, mille valitsusparteid on saavutanud oma otsuste ja nende õigustamisega. Seisu, kus isegi iga selget lollust õigustatakse lõpuni. Ja kõige hullem, et lõppu sel ei paistagi.

Endised valitsuspartnerid sotsid ja IRL kiitsid heaks targa ja eksimatu Reformierakonna valitsemise all ülbust ja ainuõigust. Reformierakond pole opositsiooniski oma hoiakut muutnud. Küll aga on uues valitsuses nüüd vaat et kõik hulluks läinud.

Igaüks hoiab oma agendast kinni ja kõik kiidavad üksteise rumalusi takka. Nii ei ole enam oluline Eesti elanik, majandus ega tulevik, vaid erakonna programm.

Suureks võiduks peetakse seda, kui suudeti istuda ühiselt asju arutama või tervest rumalast tehtest tehakse ära vaid pool rumalust.

Valitsus räägib statistikast ja rahva tervise paranemisest, kuna alkoholi ostmine on Eestis vähenenud. Kas siis, kui katad kätega silmad kinni ja ise midagi ei näe, on põhjust arvata, et ei näe teised ka? Võtke käed silme eest, seadke sammud piirialadele, vaadake ringi – rääkige oma rahvaga. Valitsemiseks on mandaat, ja otsused tuleb teha nende inimeste heaks, kes Eestimaal elavad. Otsuseid ei ole vaja teha kinnistes kabinettides ja poliitikutele praalimiseks.

Viimane näide sellest, kuidas pada sõimab katelt, oli Andrus Ansipi ja valveõigustaja minister Kadri Simsoni repliigivahetus majandusest ja heaolust Eestis. Simson ei võta kuidagi omaks, et ka teised oskavad mõelda ja muretseda Eesti käekäigu pärast. Minister vastab vaid, et opositsiooni töö ongi kritiseerida ja kuidas küll nemad on aastaga maailma parandanud. Seejärel loeb ta ühe hingetõmbega ette kolm tegu, mis justnagu on lahendanud kõik mured.

«Tule, taevas, appi!» on siin asjakohane. Kaua saab rumalusi peita matusetoetuse, tulumaksuvaba miinimumi tõusu, põllumajandustoetuste väljamaksmise ja tasuta ühistranspordi viigilehega?

Seda enam, et need loetletud algatused on osutunud suurteks sõnadeks, mitte käegakatsutavateks lihtsateks lahendusteks. Ei oska keegi enam oma maksumäära arvestada, ühistranspordikeskused ei mõista, mida neilt oodatakse, ning muud maksulisad võtavad selle vähesegi, mis peaks rahakotti alles jääma.

Meie valitsus püüab küll terve asemel pool rehkendust teha, kuid õiget vastust siit ei saa, ja hindeks on ikka kaks.

Kogutud on juba 31 000 allkirja väikepoodnike kaitseks. Piirialade väikepoed panevad uksed kinni. Inimesed peavad hakkama käima leiva-piima järel kümnete kilomeetrite kaugusel. Kütuseaktsiisi tõusu tõttu on autoga poeskäik kallimaks läinud. Lubatud tasuta ühistransport aga neisse küladesse, kus just on rohkem tuge vaja, ei ulatu. Valida on, kas parem liinivõrk või senine ja tasuta. Bussid sõidavad, ehk ka tasuta, kuid sõitjaid pole.

Kadri Simson ütles 12. mai 2015 Postimehe kommentaaris: «Kütuse kallinemine mõjutab otseselt ka kõiki teisi valdkondi ning toob kaasa märgatava hinnatõusu. /…/ Keskerakond on seisukohal, et kütuseaktsiisi tõstmine on lubamatu ning kutsume kõiki inimesi üles selle vastu oma allkirja andma.» Keskerakond koguski pea kümme tuhat allkirja.

Aga nüüd rääkida, et Keskerakond hoidis ära diislikütuse suurema hinnatõusu – kütusehinnad on tõusnud ja punkt.

Kaks nädalat hiljem, 28. mai Postimehes sõnas Simson, et demokraatlik riigikord näeb ette, et valitsus võtab arvesse ettevõtjate muret ja ka rahva meelsust, mis toona oli maksupaketi jõustumise vastu.

Paraku on taas rakendatud teerullipoliitikat. «Rääkides Eestist kui uuest Põhjamaast, võiks peaministri mõte peatuda ka sellel, miks ikkagi on Reformierakonna targal juhtimisel juhtunud nii, et kümned ja kümned tuhanded Eesti inimesed on olnud sunnitud kas püsivalt või siis viieks tööpäevaks nädalas Põhjamaadesse ümber asuma?» küsis toonane opositsioonifraktsiooni juht. «Kas põhjus pole just nimelt Reformierakonna juhtimisel aetud majanduspoliitikal, mis on hinnad tõstnud Lääne-Euroopa jõukamate riikide tasemele, kuid palgad on ankurdatud Ida-Euroopa tasemele?»

Mina küsin: mis siin pildil ei klapi? Kui asendada Reformierakond neis lausetes Keskerakonnaga, siis kõlbab see seisukoht ministri suust väga hästi ka aastasse 2017. Ettevõtjad on väljendanud muret, rahvas oma meelsust, kuid miks siis nüüd see enam ministrile ei sobi?

Väikepoodnikud on juba ilma sissetulekust ja peavad hakkama mõtlema maalt ära kolimisele. Alkoholiaktsiisi laekub riigieelarvesse kümneid miljoneid eurosid vähem, vähem laekub ka käibemaksu ning tööjõumakse. Valitsus on lubanud tervishoiu paremat kättesaadavust, kuid mille arvelt? Aktsiisid laekuvad naaberriigi eelarvesse, alkoholi juuakse endiselt ning tervishoiukulud jäävad meie kanda. Lätis arsti juures ei käida, küll aga riideid ja ehituskaupu ostmas ning puhkuseradadel.

Segamini on pandipakendisüsteem, välisturistide ostureisid üle Soome lahe kahanevad. See omakorda tähendab sadamaala poodidelegi katsumusi. Keerulistes oludes sulgevad Lõuna-Eesti väikepoed uksi, ent uksi võivad hakata sulgema ka Tallinna poed.

Kõik kadunud töökohad märgivad riigile laekumata tööjõumaksusid. Kui Tallink ka laevad Läti lipu alla viib, saab siitki arvutada saamata maksutulu. Meie valitsus püüab küll terve asemel pool rehkendust teha, kuid õiget vastust siit ei saa, ja hindeks on ikka kaks.

Minister Simsoni mantrana korrutatud matusetoetuse taastamine, tasuta ühistransport ja rohkem-raha-kätte ongi ehk pigem suunatud tegevus Eestis elu väljasuretamiseks. Nende kolme koosmõjus raha rohkem kättesaajaid pole, sest nad on kas ära kolinud või Eestimaal välja surnud. Matusetoetuse taastamine ehk kiirendab seda? Kui nii, siis vajame ka tasuta ühistransporti vähendatud mahus, kuna pole ju sõitjaid, ja nii hoiab ka sellelt kõvasti kokku.

Eriti karmidest aegadest on pärit ütlus: pole inimest, pole probleemi.

Mis on siis juhtunud aastaga, mis on möödunud valitsuse vahetusest? Ma ei taha kuulda valvevastaja ministri kommentaari, kuis nad on aastaga ränka tööd teinud ja rohkem kui Reformierakond. Vaja on tegelikke lahendusi Eestimaa inimeste muredele, millega nad on oma valitsuse poole pöördunud. Valitsus peab teenima rahvast.

Maaelu kokku tõmbamisest võidab enim Tallinn, kes on tasuta ühistranspordiga meie elanikke linnastuma meelitanud. Ka väikeettevõtluse väljasuretamine maal suurendab linnastumist.

Võin mõista Keskerakonna soovi pidada tallinnastumist töövõiduks, tõenduseks, et kõik tahavad kolida hästi juhitud pealinna. Aga ei taha ju kolida, poliitika sunnib selleks!

Aitab küll, koligem kõik maale! Eestis pole regionaalpoliitikat peaaegu kunagi olnud, kuid teeme selle ise. Kolime maale, käime jala, ostame kaupa talupidajalt ning kogukonna peale saame kõik eluks vajaliku jagatud ja tehtud.

Ise hakkama saavate kogukondadena pole meil muret, et maksulaekumised vähenevad ja et valitsusel pole midagi ümber jagada.

Vaatame, kas see on reaalsus või ulme tänapäeva maailmas?

Tagasi üles