Sauna peaproov käis külma duši all, «muidu läks kõik suurepäraselt»

Anne sauna meeste üldsaunas, kus 30 aastat tagasi olid värviliste plastkausside asemel tsinkplekist pesukausid, tehti põhjalik remont 2014. aastal. Nagu alguses, on ka nüüd üldsaunades kivipingid. «Kivipink on saunas kõige vastupidavam,» selgitas Anne sauna juhataja Vambola Niit. Teisalt hoiavad kivipingid saunas korra majas – saunalised ei jaksa neid raskeid pinke oma tahtmise järgi siia-sinna vedada ning nii ei ärritu keegi ja kõik saavad vabalt liikuda. Foto: Kristjan Teedema

Aastal 1939 valminud Tiigi saun hoidis Tartus pea pool sajandit uusima sauna tiitlit. Kuigi juba 1972. aastal otsustas Tartu täitevkomitee, et Annelinna või Võru tänava piirkonda tuleb teha uus saun, valmis selle projekt 1984. aastal. 1985. aasta novembris hakkas  2. ehitusvalitsus Anne tänavale sauna ehitama. 

«Annelinn oli uusim ja suurim elurajoon,» põhjendas sauna asukoha valikut Anne Sauna OÜ juhataja Vambola Niit. «Annelinnas olid mugavustega korterites küll vannitoad, kuid polnud sauna. Aga Võru tänava kandi nn kõdurajoonis töötas tol ajal Pargi saun.» 

Kõva peavalu 

Uut sauna olid tartlased oodanud kaua ning 1987. aasta 4. detsembril, kui rahvale avati tänagi särtsuvate keristega Anne saun, kirjutas ajaleht Edasi sellest suurelt esiküljel. 

Juba 1. detsembril oli sauna toonane juhataja, paberite järgi saunatsehhi meister Eduard Kiisküla toimetusele teatanud, et ahje köetakse, sooja on, aga laval ei ole veel keegi käinud. 

Järgmise päeva õhtul, kui teenindajatel oli koos ehitajatega peaproov, võeti ka leili. «Olid mõned apsud (duššidest ei tulnud sooja vett), need kõrvaldati kohe või järgmisel päeval, muidu läks kõik suurepäraselt,» ütles ajalehele Tartu teenindus- ja tootmisvalitsuse juhataja Rein Grauberg. «Natuke küll muretseme gaasiküttel keriste pärast, need on vabariigis esimesed. Nii et kui mingeid häireid ette tuleb, palume mõistvust.»

Näiteks 1988. aastal käis Anne saunas ligi 120 000 tartlast, nüüd on saunalisi aastas kolm korda vähem ehk 40 000 meest-naist.

Paar nädalat hiljem kurjustaski Edasi, et kas ikka maksis Annelinna uue sauna uksi üldse lahti teha, kui kõik polnud korras. «Seal oli alguses kõik ainult üks peavalu,» meenutas Vambola Niit, kes 1990. aastani tegeles Tartu teenindus- ja tootmisvalitsuse juhataja asetäitjana ka kõigi toonaste viie sauna probleemidega.

Rein Grauberg ja Vambola Niit selgitasid Edasis, et uus saun on küll hästi ehitatud, kuid see pole selline, nagu seni on harjutud, ehk pea kõike juhib automaatika ning «paraku on kodumaise tehnika headus ja kindlus teada, nii et meie meestel tuleb ta vigu ja veidrusi avastada töö käigus. Paigaldajad on omalt poolt lohakust lisanud». Anti teada, et kus võimalik, seal jäetakse automaatika üldse välja, sest igavesti katsetama jääda pole mõtet.

«Nõukogude tehnika polnud mõeldud töötamiseks, aga see siiski töötas,» võttis Vambola Niit eile Anne sauna alguse hädad kokku. «Ökonoomsusest polnud juttugi. Vene tehnikaga kulus saunas kuus 4500 kuupmeetrit vett, nüüd läheb meil koos pesumajaga kuni 1400 kuupmeetrit vett kuus.»  

Töökõlbmatu automaatika polnud ainus häda. Uue sauna kolmandal tööpäeval algas seal suur uputus ja läbijooks, nii et elektrijuhtmed olid märjad. Selgus, et leiliruumides ummistusid trapid vihalehtedest ja -okstest, rahvas lasi aga vett muudkui peale ja peale ning oligi avarii käes. 

«Esimesed trapikaaned olid saunale täiesti ebasobivad, sellised restid, kust vihalehed läbi läksid ja kanalisatsioonis suure ummistuse tekitasid,» rääkis Vambola Niit. «Meie mehed tegid siis pesumajade vanade masinate roostevabadest trumlitest väikeste aukudega trapikaaned ja probleem kadus.» Mõni neist on tänagi alles, mitte küll kasutuses, aga igaks juhuks hoiule pandud.

Erilised probleemid olid alguses aga leiliga, mis lõppes enne õhtut lihtsalt otsa. «Siis köeti keriseid kuni kuus tundi gaasiga ette. Kui inimesed olid saunas, siis keriseid kütta ei tohtinud,» selgitas Vambola Niit.

Euro eest ja tasuta

«Eh, puude ahju ajamise ajastul oli lihtsam,» tõdeti Edasis ja anti teada, et kuu või kaks tuleb kauaoodatud saunas veel sisseelamisraskusi kannatada. 

Hoolimata apsudest oli Anne saun 1987. aasta 4.–13. detsembril lahti seitse päeva ja selle ajaga müüdi 5490 piletit. Kõige rahvarohkem oli avamisjärgne laupäev, mil vastses saunas käis 2195 inimest.

Kui palju saunalisi on Anne saunas 30 aastaga käinud, ei ole kokku rehkendatud. Näiteks 1988. aastal käis seal ligi 120 000 tartlast, nüüd on saunalisi aastas kolm korda vähem ehk ligi 40 000. 

Käes on jälle saunapäev ning sel kümnendil põhjalikult remonditud Anne saunas tuleb duššidest nii sooja kui ka külma vett ja leil ei lõpe enne õhtut otsa. 30. aastapäeva puhul maksab pilet täna euro, muul ajal küsitakse üldsauna pileti eest sõltuvalt vanusest ja päevast 2,55–4,40 eurot. 

Enne jõule, 21. detsembril on seal, Tartu ainsas ja viimases linnasaunas traditsiooniline tasuta saunapäev. Hüva leili!

Leiliruumi varustus on kõigil käepärast. Foto: Kristjan Teedema