/nginx/o/2013/07/05/1876324t1h8f0a.jpg)
/nginx/o/2011/05/10/576434t1h148b.jpg)
Kus asus Tartus Holmi saar? Te ei tea? Pole hullu, seda ei tea paljud tartlased, muulastest rääkimata. Et teadmistes lünka täita, võtsid maastikuarhitektid kätte ja näitasid asja puust ja punaselt ette. Täpsemini – siniselt.
Ülejõe parki ilmus Emajõe saar
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile sai kõigepealt Kivilinna gümnaasiumi kolmandate klasside poolsada last teada, et Holmi saar asus veel paarsada aastat tagasi seal, kus praegu on Ülejõe park.
Lapsed tulid maastikuarhitektidele ja Tallinna Tehnikaülikooli Tartu kolledži maastikuarhitektuuri tudengitele appi.
Lippude meri pargis
Nädala jooksul oli tudengite ja Eesti Maastikuarhitektide Liidu aktivistide näppude vahel valminud peaaegu 15 000 lippu. Õpilased tegid neid eile sadade kaupa juurde ja torkasid muru sisse.
Lippude meri tähistas pargis ammuseid jõevoogusid. Et aga kõnniteedesse ei saa lippe püsti panna, siis oli selliste osade tähistamiseks valmistatud kümneid liitreid siniseks toonitud kohupiimavärvi. Sellest tekkisid laused «Siin voolas jõgi».
Osa lippe teeservades hakkas tähistama muistse Emajõe seda osa, mis voolas praeguse Narva maantee kohal.
Hariduslik-kunstilist tegevust juhtinud maastikuarhitekt, Maastikuarhitektuuri Büroo juhataja Valdeko Lukken põhjendas ajaloolise Emajõe sängi tähistamist üleüldise vajadusega tunda kodulinna ajalugu. Ta on arvamusel, et mida rohkem tartlane seda teab, seda rohkem ta hoolib oma linnast.
Kuigi puidust ja paberist vetevoogude valmistamine ja maasse torkamine nõudis kümnete suurte ja väikeste inimeste aega ja vaeva, jäid lipud murusse vaid eile õhtuni.
«Koristame lipud ära, sest ei taha, et midagi halba juhtuks. Pimedal ajal võib keegi otsa komistada. Ja pealegi ei taha me näha lippe prügina laiali vedelemas,» ütles Lukken. «Saame neid mõnes teises aktsioonis kasutada. Värv jääb asfaldile seniks, kuni ära kulub.»
Tallinna Tehnikaülikooli Tartu kolledži maastikuarhitektuuri õppetooli hoidja Sirle Salmistu arvates võimaldavad sellised aktsioonid tuua vaheldust igapäevasele õppetööle ning annavad võimaluse näidata, millega maastikuarhitektid tegelevad.
Näitus kaubamajas
Huvilised saavad oma teadmisi ajaloolise Emajõe kohta laiendada ka asjakohasel näitusel, mis on avatud Tartu kaubamaja kolmandal korrusel tänasest nädala lõpuni. Väljapanekusse läheb 11 ajaloolist kaarti. Neid silmitsedes saab aimu Emajõe sängi muutumisest aja jooksul.
Näitusele läheb kavakohaselt ka fotosid, mille pildistamiseks sõitis eile Viljandist Emajõelinna Tere piimakombinaadi automaatik Ilmar Roosmaa.
Tal oli kaasas «suurte poiste mänguasi» fotokopter. See kolme tiivikuga umbes pool meetrit pikk lennumasin tõusis puulatvade kõrgusele koos fotokaameraga.