Säravaimad noorteadlased pälvisid preemia

Kirsti Jõesalu ja Indrek Kalvet. Foto: Sille Annuk

Eesti teaduse homne, aga miks mitte juba ka tänane päev oli teisipäeva pärastlõunal kokku tulnud haridus- ja teadusministeeriumi suurde saali. Pidulikul üritusel kuulutati välja tänavused üliõpilaste riikliku teadustööde konkursi parimad, samuti anti kätte Eesti teaduste akadeemia presidendi eripreemiad ning esimest korda ka sotsiaalministeeriumi eripreemiad.

Riiklikud preemiad anti välja kolmel õppetasemel ja neljas teadusvaldkonnas. Lisaks valdkondlikele preemiatele anti välja kaks tasemete ja valdkondadeülest 3600-eurost peapreemiat. Need pälvisid Kirsti Jõesalu (Tartu ülikool) doktoritöö «Mäletamise dünaamika ja pinged nõukogudejärgses mälukultuuris: hilise nõukogude aja tähenduse loomine Eestis» ning Indrek Kalveti (RWTH Aacheni ülikool) doktoritöö «Arvutuslike ja eksperimentaalsete meetodite kombineerimine siirdemetallkatalüüsi uurimisel» eest.

Kirsti Jõesalu, kes analüüsis oma väitekirjas hilise sotsialismi tähenduse kujunemist ja dünaamikat Eestis 1990. aastatest kuni 2000. aastate esimese kümnendi lõpuni, märkis, et preemiale lisaks tunneb ta väga suurt heameelt selle üle, et tunnustati tema uurimisteemat ehk kultuurimälu uuringuid ja laiemalt etnolooge.

Ka Indrek Kalvet tundis rahulolu, et väärtustatakse uurimissuunda, mille kallal ta on töötanud. «Minule on see aga sõnum, et olen teinud head tööd, et minu panus sellesse teadusesse on olnud midagi väärt,» lisas noor teadlane.

Kalvet uuris oma doktoritöös siirdemetallkatalüüsi ning kombineeris seal eksperimentaalseid ja arvutuslikke meetodeid. Kõige üldisemalt on tema uurimistöö põhiküsimus aga see, kuidas keemia töötab. Reporteri täpsustava küsimuse peale, et kuidas see siis töötab, vastas Kalvet keerutamata, et väga keeruliselt.

Žürii esimehe Riina Aava sõnul aitab Kirsti Jõesalu sotsiaalselt tundlikul teemal tehtud töö lahti mõtestada meie ühiskonna arengusuundi ja ühiskonna muutumist ajas.

«Indrek Kalveti töö seevastu on maailmatasemel tehtud uuring, tema artiklid on ka rahvusvaheliselt olulisel määral tähelepanu pälvinud. Töö moodustavaid artikleid on lühikese aja jooksul juba üle 200 korra viidatud,» tõdes Riina Aav.

Konkursile esitati tänavu 521 tööd 34 ülikoolist, võrreldes mullusega esitati ligi 30 tööd enam. Rahalise preemia pälvis 65 tööd. Kõige enam rahalisi preemiaid pälvisid Tartu ülikoolis valminud teadustööd (51 protsenti), Tallinna ülikooli läks 15 protsenti, Tallinna tehnikaülikooli 12 protsenti ning Eesti kunstiakadeemiasse, Tartu tervishoiukõrgkooli ja Eesti maaülikooli kolm protsenti preemiatest. 

Välisülikoolide tudengid pälvisid 12 protsenti rahalistest preemiatest.

Vaata kogu premeeritute nimekirja SIIT!