Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Värske abilinnapea Monica Rand: minu jaoks on seadus täitmiseks

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Tartu abilinnapea Monica Rand. | FOTO: Margus Ansu

Sel neljapäeval läheb värske Tartu abilinnapea Monica Rand Tartu volikogu ette, et tutvustada Tartu uue aasta eelarvet. «Eks see keeruline ole, sest pole teemas sees olnud pikalt, et tunda end täiesti kindlalt,» möönis ta eile.

Tõenäoliselt olete tartlastele kõige tundmatum linnavalitsuse liige. Kui tuttavad on teile Tartu ja inimesed, kellega siin koos töötama hakkate?

Tartut tunnen päris hästi. Tartus olen sündinud, Tartus ja Tartumaal olen veetnud lapsepõlve suvevaheajad. Ülikooliõpingute ajal olin neli aastat püsivalt tartlane. Linnaelusse olen tugevalt sisse elanud.

Minu suved mööduvad siin, minu maakodu on Peipsi ääres Alatskivil. Ka jalgpall on toonud tihti Tartusse. Väga palju ei ole neid kohti, mida ma Tartus üldse ei tea. Kindlasti Hiinalinn aastal 1998 ei ole praegu enam seesama.

Ja lapsepõlvelinn oli Pärnu ning töölinn Tallinn.

Kooliaja olin Pärnus. Seal töötasin pärast ülikooli maamõõdubüroos, aga võitis minu teine huvi, politseitöö. Ülikoolis õppisin keskkonnakaitset, aga kaalusin ka sisekaitseakadeemia politsei eriala. Aga minu õpingute lõpetamise järel oli politseil suur värbamiskonkurss just kõrgharidusega inimeste seas ja nii minust lõpuks Männiku konstaabel sai.

Tartu erakonnad on valimiste ajal sõnastanud eesmärgi jätta ülikoolilõpetajaid Tartusse senisest rohkem. Kuidas saanuks teid siia jääma ahvatleda?

Kui ma oleksin teadnud, et selline värbamine tuleb, oleksin võibolla alustanud hoopis Tartu politseis ja poleks Pärnusse tööle läinud.

Mida politseitöö teile õpetas, kindlasti oli see ettevalmistus Tallinna munitsipaalpolitsei juhtimiseks?

Andis võimaluse näha, mis toimub tänaval. Selles töös puutud kokku inimestega põhjakihist kõrgklassini välja. Kõigil on oma mured ja rõõmud. Millise karastuse see andis ja millise kogemuse elus hakkama saamiseks, on hindamatu.

Mis politseitöös siis valesti oli, et see otsa sai?

Midagi ei olnud valesti. Mulle tehti pakkumine minna Nõmme linnaosa heakorraspetsialistiks, tollal oli see palga küsimus. Elu alustavale noorele oli suurem palk üsna tähtis. Palk ei ole siiski olnud mulle kunagi peamine motivaator.

Kuid mis oli motivaator nüüd, kui Aadu Must kutsus teid Tartusse abilinnapeaks?

Väljakutse. On huvitav panustada ühe linna arengusse oma aega, oma tegemisi, tuua natuke teistmoodi mõtlemist, mida saab õppida Tallinna näidetest. Kui ettepanek tehti, palgast juttu ei olnud ja minu esimene vastus oli ei.

Miks?

Mul oli keskkonnainspektsiooni Harjumaa büroos huvitav töö.

Kohaliku omavalitsuse mõte peaks olema kohaliku elu korraldamine. Teie puhul seda kohalikku mõõdet ikka sugugi pole. Meenutasin ka volikogus küsimustele vastamist, kus palusite sisseelamiseks nädalaid. Kas ei peaks olema selles rollis keegi Tartu Keskerakonnast esile kerkinu?

Arvan, et see pole oluline, kas oled Tartust või mujalt. Oluline on, kuidas tahad panustada ja kas tahad tööd teha. Kui on tahe, siis see on alus edasi liikumiseks ja koostööks.

Kui meil on linnas osakonnad, kes teavad linna rohujuuretasandil, teavad iga pargipuud ja puulehte, siis nemad toovad info ning koos saame arutada ja otsused vastu võtta.

Teil ei ole selget plaani, mida Tartus teha?

Kui olen reaalselt olnud tööl poolteist nädalat, on seda veel vara öelda, mida tegema hakata. Praegu on kogu aur läinud sellele, et eelarvega ennast kurssi viia ja vaadata üle investeeringuobjektid.

Kuid kui kiire möödas, millega esimesena süvitsi tegelema hakkate. Teie töövaldkonnad: rahandus ja eelarve, laenupoliitika, linnavarad, ettevõtlus, turism ja välisprojektid.

Arvan, et on linnavarade teemaga. Linnavarade osakonnaga on esimene koosolek peetud. Tahaksin saada aimu kõikidest meie objektidest, kui vaatasin, et meil on üüripindu, parke ja hooneid. Tuleks saada pilt ette, kas mingit vara on liiga palju, kas saab ära anda või müüa.

Samas on palju huvitavat ka rahandusvaldkonnas.

Kuidas võiks linn saada nii heale järjele, et saaks arendada ka eurotoetusteta? Kas on ideid, mida selleks teha?

Tartu on juurutanud eelarve­strateegia, meil on pikaajaline plaan. Teame, et eurotoetused vähenevad, ja eelarvestrateegias sellega arvestame. Lõppude lõpuks: kaua me seda betooni ikka valame, lõpuks tuleb piir ette.

Tuleva aasta eelarvesse laenab linn juurde umbes kuus miljonit eurot ja võtab veevärgist pool miljonit omanikutulu. Kas see on rõõmustav pilt?

Praegu võime rahul olla ... Selleta küllap midagi jääks tegemata. Igal aastal on soove ja taotlusi mitu korda rohkem, kui õnnestub paberile panna.

Teil on kogemus Tallinna turgudega. Kas näete võimalust Tartu turgude majandamiselt linnale rohkem raha teenida?

Tean, kus on turg, olen lapsepõlves seal jõe ääres kurki ja sibulat müünud. Ostjana käin ka suviti, maasikas ja kartul tuleb maale kaasa ikka siit turult. Uues turuhoones ei ole veel käinud.

Kui esimest korda vestlesime, küsisin, kas Tartu saab nüüd mupo, ja vastus oli, et see mõte väga halb ei oleks.

Olen olnud ise Harjumaa kriisikomisjoni liige ja turvalisuse nõukogu liige, olen kuulnud  siseministeeriumi esinejaid, kes on leidnud, et igal kohalikul omavalitsusel peaks olema korrakaitseüksus.

Ootame ära, mis ülesanded seadusega omavalitsustele pannakse. Ma ei ütle, et Tartu peab mupo saama. Mulle endale meeldib rohkem nimetus korrakaitseüksus.

Mind väga häirib, kui linn tahab samastuda riigiga ja saada samalaadseid õigusi. Nõus olen, et politsei võiks tegelda kiireloomuliste asjadega ega peaks käima iga kassi ja koera või langeva puulehe pärast väljakutsetel.

Ma ei ütle, et Tartu peab mupo saama. Mulle endale meeldib rohkem nimetus korrakaitseüksus.

Kas tartlastele võiks bussisõit olla tasuta, nagu tallinlastele?

Ise olen väga väike bussisõitja, väga ei julge kommenteerida. Tasuta bussisõit päris kindlasti tuleks mõne teise teema arvelt. Tartu eelarvet vaadates ma ei näe, mille arvelt see raha kokku hoida.

Teie eelkäija Jaan Õunapuu sai valimistel 82 häält ja väga palju välja ei paistnud. Kas teil on plaanis olla nähtavam?

Rahandus ja linnavarad on sellised teemad, kus eriti ei saa silma paista. Ise olen jalgpallifänn, minule on oluline meeskonnamäng, mitte üksi püünel särada.

Millised poliitilised ambitsioonid teil on? Avastasin, et olete kandideerinud vaid korra Tallinnas kohalikel valimistel aastal 2009 ja saanud 12 häält.

Kui ei eksi, kandideerisin Pärnus 2002 (42 häält – toim). Aga ma polnud poliitikas aktiivne, kui laps oli väike, ja keskkonnainspektsioonis töötamise kõrvalt ma poliitikaga ei tegelenud.

Kas teie ja Keskerakonna vahel oli must kass, on olnud lugeda etteheidetest, et te liiga vähe erakonda toetasite?

See oli siis, kui mupos töötasin. Mind ei sunnitud lahkuma, ma ei oodanud, et hakatakse ütlema, et mine nüüd ära. Kui lahti tahetakse saada, siis ka saadakse. Endise linnapeaga oli eriarvamus seaduse täitmisest, minu jaoks on seadus täitmiseks ja ka parkimisrikkumine on rikkumine, erandeid ei ole.

Pakuti veel minna Tallinna turgudele tööle, aga see ametiaeg jäi lühikeseks, sest kandideerisin juba keskkonnainspektsiooni.

Kas teil on kokkulepe, kui suur osa abilinnapea palgast peaks minema erakonnale?

Ei ole. Ma ei oska öelda praegu, kas hakkab minema midagi.

Kas teil on hea plaan, kuidas omavalitsust säästa korruptsioonikahtlustustest?

Korruptsioonikoolitustel olen käinud päris palju. Oluline on kõikides osakondades rääkida, mis see korruptsioon on, ja selgitada ka näidete varal. Näiteks kui saadetakse kinkekaart, kas võtta vastu või saata tagasi?

Teadlikkust on vaja tõsta ja peab jälgima, et palgad oleksid konkurentsivõimelised.

Ei saa ka öelda, et linnavalitsuse palgad oleksid korruptsioonikahtlustuste kerkides olnud väga väikesed.

Palju võib muidugi olla ka inimestes. Et korruptsiooni toiming juhtuks, on vaja siiski kahte poolt.

Kas pooldate Tartu külje alla tselluloositehase ehitamist?

Ma selles head ei näe. Sellega kaasnevad lõhnahäiringud. Kumb üles kaalub, kas puhta õhuga linnakeskkond või see, et täidame linna rahakotti?

Kuidas uus töö Tartus mõjutas teie pere elukorraldust?

Väga keeruline. Poeg käib endiselt Tallinnas koolis ja jalgpallitrennis, nädalavahetusel käin Tallinnas, vahel ka nädala sees. Sobitame. Seal on ta koos isaga.

Oleme asja arutanud, aga meie jaoks on Flora ainus jalgpalliklubi Eestis, minu klubi aastast 1991, olen seal vabatahtlik siiani, aitan kaasa mängude ja turniiride korraldamisel. Ma ise ei mängi, tegelesin hoopis karatega.

MONICA RAND (37)

  • Tartu rahanduse ja eelarve, laenupoliitika, linnavarade, ettevõtluse, turismi ja välisprojektide valdkonna abilinnapea.
  • Sündinud Tartus, lõpetanud Pärnus Sütevaka humanitaargümnaasiumi ja Tartus põllumajandusülikooli keskkonnakaitse erialal 2002. 2004. aastal tegi Paikuse politseikoolis läbi kõrgharidusega ametnike seitsmenädalase täiendkoolituse.
  • Oli 2003–2006 politseikonstaabel Tallinnas.
  • 2006–2011 töötas Nõmme linnaosavalitsuses heakorraspetsialistina, osakonnajuhatajana ja linnaosavanema asetäitjana.
  • Oli Tallinna munitsipaalpolitseiameti juht 2011–2013, seejärel mõni kuu Tallinna turgude direktor. 2013–2017 keskkonnainspektsiooni Harjumaa büroo juhataja.
  • Keskerakonna liige aastast 2006.
  • Vallaline, 8-aastane poeg.
Tagasi üles