Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Hapukapsast soomlaste pidulaualt ei leia

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Pidupäevalaua ehe: aeglaselt küpsetatud põdraliha suitsupeedi ja juursellerikreemiga. | FOTO: MARIO JOHANSON

Võib arvata, et 6. detsembri õhtul, mil soomlased tähistavad oma riigi sajandat sünnipäeva, on põhjanaabrite pidulauad hõrgutistest lookas, sest väärikas sündmus vajab väärikat tähistamist.

Soome sünnipäevanädala puhul saab hõimuvendade köögiga tutvust teha ka mitmes Tartu restoranis. Polpo ja JOP Antonius pakuvad kogu nädala jooksul kahekäigulist erimenüüd ning Antoniuse restoranil on teemakohane pakkumine õhtusöögimenüüs.

Kogu nädala jooksul on Soome riigi aastapäevale pühendatud Fii päevaroad ning juubelipäeval ehk 6. detsembril on Soome-teemalised ka restoranide Umb Roht, Meat Market ja Truffe päevaroad.

Põder ja leibjuust

Polpo restorani peakoka Mario Johansoni sõnul on Eesti ja Soome köök üsna sarnased. «Peamine põhjus peitub sarnases kliimas, kus pole võimalik kasvatada eksootilisi asju, millega luua erilisi maitsepillerkaare. Pigem armastatakse väga puhtaid maitseid,» arutles ta.

Johanson lisas, et erinevused võivad tulla sellest, et Soome köögis on täheldatavad suured Rootsi mõjud, samal ajal kui meie oleme saanud mõjutusi ennekõike Saksa ja Vene köögilt. «Ka tänapäevased Skandinaavia köögitrendid tulevad peaasjalikult Rootsist ning soomlased on need väga kiirelt omaks võtnud,» märkis ta.

Minu vanaema ütles alati: kui tahad head toitu teha, pane sinna sisse alati rasva ja soola, muheles Ulla Paukkunen.

Polpo restoran pani sünnipäevanädala puhul kokku kahekäigulise erimenüü. Pearoaks on kolm ja pool tundi küpsetatud põdra abatükk juursellerikreemi ning heinaga suitsutatud punapeediga. Magustoiduks saab aga ampsata ahjus küpsetatud leibjuustu ehk Lapi juustu mustikate ja murakamoosiga.

«Põdraliha on kindel valik, sest selle järgi Soomet väga hästi tuntakse, ning Lapi juust tuli kohe meelde, kui mõtlesin Soome magustoitude peale. Murakamoosiga on see tõeline klassika,» avas peakokk põhimõtteid, millest lähtuti menüü koostamisel.

Enda lemmikuna Soome köögist tõi ta välja aga hoopis Karjala piruka. Selle täidisega saab palju varieerida, kuid Johanson eelistab klassikalist varianti, kus täidisena kasutatakse köögiviljapüreed.

«See on väga maitsev!» kiitis kokk. «Minu arvamus on see, et traditsioonilisi retsepte ei tasuks ära rikkuda.» Kel endal mahti Karjala pirukat küpsetada ei ole, saab seda sel nädala mekkida näiteks Fii restoranis.

Restoraniköök on teatavasti restoraniköök, aga millised on tavalise Soome perekonna maitse-eelistused? Tartu soome kooli direktor Ulla Paukkunen rääkis, et nõnda nagu Eestis, võib ka Soome puhul välja tuua, et piirkonniti armastatakse erinevaid roogi.

Rammusad road

Paukkunen ise on pärit riigi põhjapoolses osas asuvast Oulust ning seal on väga populaarne põhjapõdraliha, mida lõuna pool ja Helsingi kandis nii sageli ei sööda. Ahjus küpsetatud põhjapõdrahautis ehk poronkäristys on vaat et Oulu kandi vapiroog.

Samuti meenutab Paukkunen heldimusega odrajahust, veest ja soolast valmistatud õhukest leiba rieska’t, mida tema ema ja vanaema küpsetasid kiviahjus. Seda on Eestiski poest saada, kuid mõistagi pole see nii maitsev kui ise küpsetatu. Rieska’t süüakse niisama või hammustatakse liha-kartulisupi kõrvale.

Eestis räägitakse, et meie külma kliima tõttu peavad siinsed road ikka rammusad olema, et külm talv ilusti üle elada, Põhja-Soomes on see samamoodi. «Minu vanaema ütles alati: kui tahad head toitu teha, pane sinna sisse alati rasva ja soola,» muheles Paukkunen.

Soome traditsioonilise magusroana tõi ka Paukkunen kohe välja Lapi juustu murakamoosiga. Nagu eestlased, käivad ka soomlased ise usinasti korvidega metsas marju korjamas ning oma häid marjakohti ei taha nemadki teistele väga avaldada. «See on saladus, öeldakse lihtsalt umbmääraselt, et näe seal käisin ja korjasin,» naeris Paukkunen.

Kolmapäevaõhtusel pidulaual on Oulu kandis kindlasti lõhesupp, põhjapõdra- või seapraad ning rieska. Magusaks pakutakse saabuvaid jõule silmas pidades võitainast küpsetatud ja ploomimoosiga kaetud jõulutähti. Kindlasti käib pidulauale ka mõni kangem naps.

Kuid kindlasti ei leia soomlaste pidulaualt eestlaste seas nii armastatud hapukapsast. «Mul oli esialgu päris raske, kui hapukapsast pakuti. Nüüdseks olen sellega harjunud ja võib öelda, et see isegi meeldib mulle, aga ma tean, et paljudele soomlastele hapukapsas ei meeldi,» tõdes Paukkunen.

Meie teine armastus ehk verivorst soomlastele nii võõras ei ole, kuid seda süüakse siiski märksa vähem kui Eestis. Küll maiustavad soomlased oma läänepoolsete naabrite rootslaste eeskujul hapusilgu ehk surströmming’uga.

Eestis elab Ulla Paukkunen kolmandat aastat ning üldiselt saab ta siinsetest kauplustest peaaegu kõik Soomeski leiduvad produktid kätte, välja arvatud põhjapõdraliha ning ploomimoos, mida saab ka ahjus küpsetada. Neid peab ta enne jõule Soomest tooma.

Kodune ahjujuust

Kui aga tahta kodus midagi soomepärast valmistada, siis Mario Johansoni sõnul tasuks proovida Lapi juustu valmistada, see polevat kuigi keeruline.

Nimelt tuleb aeglaselt kuumutada 10-protsendine koor, hapukoor ja sool ning segule lisada sidrunimahla, et hakkaks eralduma vadak. Saadud mass tuleb panna 24 tunniks marlile nõrguma, seejärel suruda vormidesse ning küpsetada 210 kraadises ahjus 10 minutit.

«Nii muutub see kuldseks ja krõbedaks. Murakamoosi peale ning lihtne ja väga maitsev magusroog ongi valmis,» kiitis Johanson.

Ahjus küpsetatud Lapi juust murakamoosi ja mustikatega on Soome magustoitude klassika. | FOTO: MARIO JOHANSON

Suure sünnipäeva erimenüü

  • Suupisted: soolatud veiselihafilee, astelpajumoos, rukkikuivikud metsaseenesalatiga, suitsutatud siig mädarõikavahuga, vikerforelli mari, pohlakukkel.
  • Põhiroad: Tatari kastmes marineeritud lõhe, tillikurgid ja roheline kartulisalat, tallekints, kaeraga täidetud kapsarullid, lambavorst ja lihakaste nelkpipraga.
  • Magustoit: Brita kook.

ALLIKAS: SOOME VÄLISMINISTEERIUM, TIPPKOKAD KIM PALHUS JA ARTO RASTAS

Tagasi üles