/nginx/o/2017/12/04/7378609t1h78e2.jpg)
Alam-Pedja looduskaitsealale viiv Laeva–Palupõhja tee on auklik, kohati on geokärg väljas. Palupõhja küla maaomanikud on hädadest mitu aastat teada andnud teetöid korraldanud riigimetsa majandamise keskusele (RMK) ja tööks ligi 800 000 eurot eurotoetust eraldanud keskkonnainvesteeringute keskusele (KIK), kuid tulemusteta.
«Tee on eramaaomanikega kinnitatud remondiprojektist mööda ehitatud,» ütles Palupõhja üks eramaaomanik Viljar Ilves. «Projekti järgi pidi tee katteks olema kruus, nii lepiti maaomanikega kokku. Aga lõpuks pandi peale killustik, seda muudatust meiega ei kooskõlastatud.»
«Tee on ohtlik,» lisas Alam-Pedja luhtasid hooldava looduskaitseühingu Kotkas juht Robert Oetjen. «Kui höövel käib, on see kaetud ühtlaselt killustikuga ja siis on täielik katastroof. Jalgrattaga matkajad küsivad meilt, mis siin toimub!»
Pärast hööveldamist lahtine killustik teel kaua ei püsi ning sõidetav osa muutub kiiresti auklikuks. «Autojuhid võtavad siis võimalikult serva, aga seal on lahtine killustik,» märkis Robert Oetjen. «Sügisel sõitis siin sellepärast kraavi suur prügiauto. Paar nädalat hiljem oli sõiduauto kraavis katusel.»
Ilvese sõnul veeti remondi ajal tee katteks vilets kruus. Otsus täiendada tee kattekonstruktsiooni kuni 15 protsendi killustikuga tehti 2012. aasta 2. oktoobril objekti koosolekul.
«Seda muudatust keskkonnaametiga ei kooskõlastatud,» märkis Alam-Pedja koostöökogu juht, keskkonnaameti Lõuna regiooni looduskaitse juhtivspetsialist Kaili Viilma. «Saime hiljem teada, et tee kattekiht polnud piisavalt tugev ja et killustikku veeti teele kavandatud 15 protsendi asemel mitu korda rohkem. Nii tekkis olukord, kus tee sõidetavus on kohati väga halb, on juhtunud liiklusõnnetusi. Kõige suurem mure on meil laste pärast, kes käivad looduskaitsealal suurte ekskursioonibussidega. Väga oleks vaja teha tee nii korda, et see oleks liiklejatele ohutu.»
Laeva–Palupõhja tee on rekonstrueeritud projekti järgi, kinnitas keskkonnainvesteeringute keskuse juht Veiko Kaufmann kirjalikult Tartu Postimehele.
Ta selgitas, et 2012. aasta 2. oktoobril peetud ehituskoosolekul projekti ei muudetud, aga et osa kruusa proovid ei vastanud nõuetele, tuli kattematerjalile lisada puuduvat kivist fraktsiooni.
Nii Kaufmann kui ka RMK metsaparandustalituse osakonna juhataja Margus Reinmann lisasid, et kolmel geokärjega lõigul täideti kärg projekti kohaselt jämeda killustikuga (16–32 mm), mis kaeti peenema killustikuga.
Projekti järgi pidi tee katteks olema kruus, nii lepiti maaomanikega kokku. Aga lõpuks pandi peale killustik, ütles Palupõhja maaomanik Viljar Ilves.
«Objektile tarniti paekivikillustikku mahus 9000 tonni, mis on ka kajastatud ehituspäevikus,» kirjutas Kaufmann.
Seega kattub tema sõnul ehituspäeviku järgi objektile toodud 9000 tonni killustikku projektis toodud geokärje lõikude ehituseks vajamineva killustiku kogusega 8389 tonni. Killustikku 16–32 mm on kasutatud ainult geokärje lõikude ehitusel, mis on ette nähtud ka projektis.
Nii pole tema sõnul õige väide, et tee pealmine kiht on tervikuna killustik.
«Kui see oleks nii, siis oleks tee killustikuga kergelt üle puistatud, mitte aga killustiku alla maetud, nagu see on,» ütles Ilves.
Tema sõnu kinnitab tee ehituspäevik, mille järgi lõppes geokärjega lõikudel kärje täitmine ligi 3000 tonni jämeda killustikuga 11. oktoobril 2012. Pärast seda, 12. oktoobrist kuni töö lõpuni 27. oktoobril veeti teele ainult jämedat killustikku, ligi 6000 tonni. Ehituspäevikus on nende killustikutonnide juurde selgituseks märgitud «tee algusosa parandamine», «tee tihendamine», ei sõnagi geokärje täitmisest.
Reinmann kinnitas, et RMK jätkab Palupõhja teel korralist hooldust, et tagada selle vastavus metsateedele kehtestatud nõuetele. Palupõhja maaomanikke see ei rahulda. Reedel peetud Alam-Pedja koostöökogu koosolekul otsustati uue aasta alguses tee pärast RMK ja KIKi vastu kohtusse minna.
«Diplomaatia on ammendunud, oleme viis aastat juttu ajanud, kirju vahetanud ning oodanud, et probleem lahendataks ja tee projektiga kooskõlla viidaks, kuid tulemust ei ole,» ütles Ilves. «Otsime abi kohtust. Tahame teada, kas see on õigusriive või ei, kui maaomanikuga lepitakse tema maal töö tegemises kokku üht, aga tehakse hoopis teist.»
