Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Ilves-Extra kaubamärk elab edasi

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
ISC kaubamärgi omanik Gerhard Eberle otsustas oma uut spordirõivaste kollektsiooni esitleda Tartu Aparaaditehase hoovis, sest just nendes hoonetes tegutses aastaid kaubamärgi loonud ja tuntuks teinud Ilves-Extra. | FOTO: Kristjan Teedema

Möödunud reedel esitleti Aparaaditehase sisehoovis ISC uut spordirõivaste kollektsiooni, mida olid vaatamas nii suusaliidu kui ka Eesti olümpiakomitee esindajad. Tartu Postimehele andis intervjuu ISC kaubamärgi omanik sakslane Gerhard Eberle.

2016. aasta kevadel kuulutas Tartu maakohus välja ASi Ilves-Extra pankroti. Kas see oli ainuõige otsus või oleks saanud ettevõtet ka päästa?

Ettevõtte Ilves-Extra lõi aastal 1987 märksa teistsuguses oludes, kui on praegu, Eesti sportlane Arvo Kivikas. Minu arvates oli ettevõte globaliseerumise ning euro kasutusele tuleku tõttu tugevasti suurenenud tööjõukulude ohver.

Konkurendid viisid oma tootmise üle Aasiasse ning siin polnud tootmine lihtsalt enam konkurentsivõimeline. OÜ Pakpoord ja mina selle omanikuna olime Ilves-Extra võlausaldajad ning kandsime pankroti tõttu kahju umbes miljon eurot. Kuid parem üks suur kahjum, kui et kahjud lõputult kestavad.

Pankrott oli parim otsus nii ISC brändi kui ka paljude Ilves-Extra töökohtade päästmiseks, et oleks võimalik uue strateegiaga OÜ ISC International alt uuesti alustada.

Kuigi Ilves-Extra läks pankrotti, jätkus ju tegelikult spordirõivaste tootmine Tartus. Kui keeruline oli motiveerida töötajaid jääma olukorras, kui tulevik polnud selge?

Pankrott on keeruline olukord kõigile: nii võlausaldajatele, äripartneritele kui ka töötajatele.

Uue juhtkonnaga uue ettevõtte loomisega, uue strateegia loomisega ning tugeva ja hea mainega ettevõtete grupi taustal võitsime usalduse nii uute äripartnerite, tarnijate kui ka töötajate silmis.

Kuidas ettevõttel praegu läheb? Kas keeruline aeg on möödas?

ISC kaubamärgiga spordirõivaid toodab ISC International, selge strateegiaga firma. Strateegia on kõige alus, kuid selleni jõudmiseks on vaja kindlat struktuuri. Sul peab esmalt olema turg, mille teenindamiseks lood struktuuri, mitte vastupidi.

Esimese faasina oli tarvis olemasolev laokaup müüki panna, et saada raha, mille abil ettevõte tõusule pöörata. Seejärel tuli tootmist optimeerida ja tootlikkust suurendada.

Ühtlasi soovisime keskenduda tootearendusele, et ISC International koguks tuntust pigem väiksema koguse, ent hea kvaliteedi ja uute ideede poolest tuntud rõivaste tootjana. Me ei tee masstoodangut, saame pakkuda head kvaliteeti ja põhjamaisesse kliimasse sobivat toodet. Meie suur trump on ka lai numbrivalik – funktsionaalse toote puhul on see oluline müügiargument, et ka keskmisest erinevad inimesed saaksid toodet kanda.

Teise sammuna tegime uue poe Lõunakeskusesse, uuendasime Kastani tänava kauplust, kolisime tootlikkuse suurendamise eesmärgil Staadioni tänavale uutesse ruumidesse. Sõlmisime ka strateegilise koostöölepingu OÜga Haine Paelavabrik, et tekiks sünergia kahe samas piirkonnas asuva ettevõtte vahel.

Lisaks optimeerime uute ideede abil tootmist, müügikanaleid ja eksporti. Abiks on ka EASi toetusprogramm.

Juba 2016. aastal oli ISC Internationali käive 7,9 miljonit eurot ja kahjum üsna väike. Ühe kaubamärgi ülesehitamine on kulukas ja selle arenduskulud suured. Tuleb palju investeerida, et see püsima jääks. Samas, ISC on ehe Eesti kaubamärk, mida ka päriselt toodetakse Eestis. See juba on midagi! Praegu on ISC-l selge kasvustrateegia, äril läheb plaanipäraselt hästi.

Kui tugevalt Ilves-Extra kaubamärk on inimestesse juurdunud?

Eestis on see tuntud, aga kaubamärgi arenguks on potentsiaali küllaga. Mõistagi on Eesti liiga väike turg, me püüame ka väljapoole murda ja müüme oma toodangut juba kümnes riigis. Meil on uus tugev tootearendusosakond. 2017. aastal võitsime Marinepool Lifeshirtiga ISPO auhinna (rahvusvaheline spordirõivaste mess – toim), mis tõi meile Euroopas korraliku tunnustuse.

Eestis on meile suurima potentsiaaliga B2B (firmadevaheline äri – toim) kliendid.

Kuhu suunas teie ettevõte liigub?

Meie põhilised eesmärgid ja väljakutsed on ISC kaubamärki rahvusvaheliselt tuntumaks muuta, samuti saavutada Euroopas hea maine tippklassi tehnilise riietuse tootmise meistrina. Loomulikult arendada ka kodumaist müügiturgu just B2B valdkonnas, unustamata sealjuures tavaklienti.

Kui palju teil praegu Tartus inimesi töötab?

Meil on Tartus 30 töötajat. Mulle kuuluvates ettevõtetes Eestis on töötajaid kokku 150. Kasvustrateegia kohaselt plaanime tulevikus töötajaid juurde palgata.

Esitlesite möödunud reedel ISC uut kollektsiooni. Kuidas te sellega rahul olete?

Kollektsioon peegeldab firma strateegiat väga hästi. Sel on Euroopa tasandil suurepärased näitajad – mitte ainult väga hea kvaliteet, vaid ka suurepärane disain. Pakume põhjamaiselt modernse joonega tehniliselt keerukat toodet. Uue kollektsiooni eest vastutab ISC brändijuht Triin Tallmeister.

Teie koostööpartnerid on olnud varem nii Eesti suusaliit kui ka Eesti olümpiakomitee. Kuidas teie suhted praegu on?

Suur tänu Eesti olümpiakomiteele ja Eesti suusaliidule ISC kaubamärgi varasema toetamise eest! Tänu nendega koostööle on märk kindlasti kogunud tuntust ja saanud tippsportlaste kogemuste kaudu areneda.

Aastatel 2016 ja 2017 polnud ISC International arusaadavalt võimeline sponsorina esinema, aga me oleme tulevikus valmis võimalike partnerlussuhete üle arutlema ja neid arendama.

Tagasi üles