Uus mobiilirakendus näitab kirjandusse mässitud linna

Raimu Hanson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mobiilirakenduse TartuFic andmebaasijuht Ingrid Saare näitas raeplatsi servas, mida pakub äpp näha ja lugeda kunagise pontšikubaari kohta. Nimetatud söögikoht asus majas, mis jääb tema selja taha.
Mobiilirakenduse TartuFic andmebaasijuht Ingrid Saare näitas raeplatsi servas, mida pakub äpp näha ja lugeda kunagise pontšikubaari kohta. Nimetatud söögikoht asus majas, mis jääb tema selja taha. Foto: Sille Annuk

Need read tekivad arvutisse valges uues majas Ülikooli 2a kuuendal korrusel Tartu Postimehe toimetuses. Siinsamas lähedal tänaval rippus omal ajal suur Tillemanni kell, mis on jäänud fotodele ja kirjandussegi. Hiljuti valminud mobiiliäpp TartuFic pakub näha sellest kaht pilti ja lugeda kaht katkendit kahest raamatust.

«Nad läksid mööda kallakut mäenõlva alla, pöördusid pahemale, heitsid pilgu Tillemanni kellale, nägid, et see oli juba kaheksa läbi. Kõik, mida nende silmad seletama ulatusid, oli kuidagi eriline, viirastuslik,» kirjutab August Jakobson raamatus «Metsalise rada» (1957).

Arvo Mägi raamatusse «Pärast pidu» on kuulus ajanäitaja kirja saanud niimoodi: «Jalutatakse mööda Rüütlit postkontorist Raatuse platsini, mööda Küüni tänavat Barclay eest mööda Promenaadi tänavale ja keeratakse Tillemanni kella all ümber. Kõnnitee on tihedalt poisse ja tüdrukuid täis.»

Andmebaasist telefonisse

Tartu linnaraamatukogus on tosin aastat korjatud Tartuga mitmel viisil seotud proosakatkendeid, luuletusi ja muudki andmebaasi «Tartu ilukirjanduses» (teele.luts.ee). 

Praegu leidub seal raamatukogu andmeil muu hulgas 3541 proosakatkendit, 1023 luuletust ja 388 fotot.

Äsja selle põhjal valminud mobiilirakenduses TartuFic ei ole siiski kõike, mis veebilehel, kuid sellest hoolimata paistab ekraanilt, et linn on justkui kirjandusse mässitud.

Andmebaasi juhi Ingrid Saare sõnul on välja valitud osa tekste ja pilte, mis on seotud mingite kindlate kohtadega ja mis aitavad võrrelda, mõista ja läbi elada erinevaid emotsioone neis kohtades läbi aegade. Samas rakenduses on näha ka ettevalmistatud kirjanduslikud teekonnad, mida omakorda pole veebilehel «Tartu ilukirjanduses».

Mobiilirakenduse TartuFic ehitasid üles entusiastid, kellest sai asja käigus MTÜ Kohalugu (www.kohalugu.edu.ee). Kuid rakendust täiendatakse pidevalt ning huviliste ideed, tekstid ja fotod on oodatud.

Jalutuskäik südalinnas

Tartu Postimehe toimetajale ja päevapiltnikule asja tutvustades viis Ingrid Saare nad kõigepealt Abakhani kaupluse lähedale Rüütli tänavasse. Ta tegi äpi lahti ja näitas 1913. aasta fotot, millel on kujutatud hoone seinal suurt silti «Eesti päevaleht Postimees». Aastakümneid hiljem asus seal kauplus, kus müüdi elektriseadmeid. 

Ingrid Saare sõnul on välja valitud osa tekste ja pilte, mis on seotud mingite kindlate kohtadega ja mis aitavad võrrelda, mõista ja läbi elada erinevaid emotsioone neis kohtades läbi aegade.

Seejärel avas Ingrid Saare mobiilirakenduses tekstilise osa. «Temaga käisin nädalavahetuseti linnas kõndimas. Mäletan veidraid poesilte, nagu «Jõud ja Valgus», «Mäng ja Kool», «Rahvaköök» jne,» kirjutab Mihkel Mutt oma «Mälestuste» teises raamatus (2009).

Seejärel jalutasime Rüütli tänava ja raeplatsi nurgale. Äpp näitab, et seal on tegutsenud Rüütli galerii, millest kirjutab Indrek Hirv raamatus «Ööpäev» (2000).

Kui nurgeti üle platsi minna ja mobiili ekraanilt otsida, hakkab silma märksõna pontšikubaar. Siiri Laidla on kirjutanud «Väikeses suverapsoodias» (2015), et kesklinna kolimine on tal hästi meeles: «Kuna tolknesin kolijatel jalus, saadeti mind pontšikubaari.» Pealt krõbedate õliste sõõrikute valmimist kirjeldab ta ka raamatus «Meil siin Juuni tänavas» (2016).

Raamatukogu teatel toimub esimene andmebaasi «Tartu ilukirjanduses» mobiiliäpi TartuFic tutvustav üritus 6. detsembril kell 14. Kogunemine on linnaraamatukogu fuajees.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles