Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Ihaste selts võitleb kortermajade vastu

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Auto ja prügikastide taga on ala, kuhu kavandatakse uusi hooneid. | FOTO: Kristjan Teedema

Ihaste seltsi esindajad leiavad, et Ihaste ja Annelinna vahel kulgeva idaringtee Ihaste-poolsele küljele kavandatavad kortermajad rikuks piirkonna miljööväärtust ning nende ehitamise vältimiseks tuleks muuta linnaosade piiri.

FOTO: Graafika: Artur Kuus

«Meil on kirjalik dokument, mis lubab, et Ihastesse kortermaju ei ehitata,» teatas Ihaste seltsi juhatuse esimees Kalle Pilt. Kuid ta pidi ka nentima, et käesoleval juhul pole sellest kasu, sest Ihaste tee 18 krunt, kuhu peaks praegu koostatava detailplaneeringu järgi tulevikus kortermajad kerkima, jääb napilt Ihaste linnaosast välja.

Probleemi põhiallikana tõstis Pilt esile asjaolu, et koos idaringtee valmimisega muutus Annelinna ja Ihastet lahutav piir ebaloogiliseks. «Tekkis olukord, kus idaringteest Ihaste poole võidakse ehitada kõrghooneid, sest see ala on kaardi järgi Annelinna osa,» lausus ta. Pildi hinnangul oleks loogilisem, kui linnaosade piir ühtiks ringteega.

Linn ei loobu

Tartu linnavalitsuses kortermajade rajamises kõnealusesse kohta probleemi ei nähta. Linna üldplaneeringu- ja arenguteenistuse juhataja Indrek Ranniku sõnul on arusaam, nagu oleks linnaosapiiril ehitusõiguslikult määrav roll, väär ja teisejärguline.

Tema sõnul ei lähtuta kortermajade paigutamisel mitte linnaosapiirist, vaid linnaehituslikust loogikast, mille järgi ei hakkaks kortermajade kvartalist algav liiklus kulgema läbi Ihaste, vaid otse idaringteele. «Too kortermajade rühm oleks täiesti iseseisev ega seostuks logistiliselt kuidagi Ihastega,» põhjendas ta.

Samuti ei tasu Ranniku sõnul peljata seda, et kogu idaringteest Ihaste poole jääv ala kortermaju täis ehitatakse. «Ihaste jääb siiski ühepere­elamutele ja kortermaju me sinna ei luba,» lausus ta. Juba kavandamisel olevatest kortermajadest linn siiski loobuda ei kavatse.

Kõnealuse koha arendaja Seve Ehituse tegevjuhi Vello Enniste sõnul pole viimasel ajal Ihaste tee 18 detailplaneeringuga edasi liigutud, sest see oli seotud linna üldplaneeringu valmimisega. Et aga viimane sai linnavolikogult kahe kuu eest heakskiidu, on tõenäoline, et lähiajal tahab Seve Ehitus detailplaneeringut jätkata.

Linna üldplaneeringu- ja arenguteenistuse juhataja Indrek Ranniku sõnul on arusaam, nagu oleks linnaosapiiril ehitusõiguslikult määrav roll, väär ja teisejärguline.

«Linn on üldplaneeringu kinnitanud ja selle järgi käib planeerimine. Mitte mingisugust erilahendust seal enam ei tehta,» teatas Enniste. Ta rõhutas, et üldplaneeringu koostamises oli kõigil linnaelanikel vaba võimalus kaasa rääkida ja seda arvestades peaks praegune lahendus olema parim. «Igatahes peaks see arendus selle piirkonna väärtust kõvasti suurendama,» sõnas ta.

Selts jätkab võitlemist

Kalle Pilt ütles siiski, et kuni detailplaneeringut pole vastu võetud, kavatseb selts jätkata selle vastu võitlemist. «Teeme kõik endast oleneva, et seda ei võetakski sellisel kujul vastu,» lubas ta.

Esialgsete plaanide järgi tahab arendaja idaringiäärsele 24,4-hektarisele Ihaste tee 18 krundile ehitada 77 uut hoonet, kuhu võiks elama asuda kuni 409 perekonda. Kuigi valdavalt koosneks hoonestik eramajadest ja ridaelamuboksidest, hakkaks nende keskel olema ka 23 kahe- ja kolmekorruselist kortermaja.

Tagasi üles