TÜ 100 nägu: rahvusülikooli vaimu kujundajad tulid kaamera ette

Foto: 100 x Birgit Püve / TÜ Kujundanud Maarja Roosi / TÜ

​Täna 98. aastapäeva tähistav rahvusülikool avas eile peahoones näituse, mis koosneb 50 fotoportreest. Väljapaneku teine pool, kus on sama palju nägusid koos mõnerealiste tekstidega, asub TÜ muuseumi valges saalis.

Rahvusvahelise kuulsusega portreepiltnik Birgit Püve on poole aastaga üles võtnud sada alma mater’i teadlast ja õppejõudu koos esemega, mis kajastab nende tööd või suhet ülikooliga. Pildistatute hulgas on endisi õppejõude ja praegusi tipptegijaid, noori teadlasi jt.

Erilised fotosessioonid

Eriliste portreesessioonide hulgas meenus fotokunstnikule esmalt emeriitprofessor Gennadi Vainikko. «Käisime ülikooli muuseumi all kogus vaatamas matemaatikaga seotud esemeid, aga ta ütles, et ükski neist ei ole päris täpne,» ütles Birgit Püve. «Lõpuks tegime temaga suures plaanis portree ilma ühegi esemeta, sest põhimõtteliselt ju matemaatika ongi peas.»

Füüsikaprofessor Jaak Kikas on pildil õunaga, mis on pealael. «Temaga oli samuti väga põnev, tegime suure tossuga lavastuse,» meenutas Birgit Püve. «Lõpu poole proovisime teha lihtsat pilti. Ta võttis koduaia õuna ja pani selle endale pea peale. Näituseportreeks jäigi see variant.»

Professor Kikas, kes on ühtlasi tuntud fotokunstnik ja kultuurisündmuste pildistaja, kiitis sajafotolise väljapaneku autorit. «Ma arvan, et sellise näituse tegemiseks meil ei ole Eestist paremat fotograafi võtta,» ütles ta.

Kas tulemus, mis nüüd peahoones avati ja mida saab hiljem vaadata teistes TÜ hoonetes, aga samuti mujal Eestis, on rohkem kunst või rohkem dokumentalistika? «Ma ütleksin, et on mõlemat,» vastas professor. «Ka mõjuval dokumentaalfotograafial peab olema kunstiline külg, mis teda võimendab.»

Läheneb 100. aastapäev

Professor Jaak Kikas lisas – ja sedasama märkis näituse avanud rektor Volli Kalm –, et pildistada olnuks ka paarsada nägu, aga sellise arvu nagu 100 tingis rahvusülikooli sajanda aastapäeva lähenemine.

TÜ muuseumi direktori ja näituse idee autori Mariann Raisma sõnul oli ettevõtmise aluseks soov dokumenteerida kunstiprojekti vormis neid, kes kujundavad praeguse Tartu ülikooli vaimu. Kes on teinud portreteeritavate valiku ja mille poolest erineb tulemus ettekujutusest? 

«Näitus on valminud üsna selliselt, nagu ma ette kujutasin,» vastas ta. «Valiku, keda pildistada, on teinud valdkonnad ise. Tulemus iseloomustab ülikooliperet oma erinäolisuses.» 

Rahvusülikooli 100. aastapäev on 1. detsembril 2019.