Kohus saatis põllumehi tüssanud grupi juhtliikmed vangi

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Kohtuistung talumeestelt üle 2500 tonni välja petnud isikute üle. Pildil grupi juhtliikmed Peeter Kutsar (vasakul) ja Patrick Mürk.

FOTO: Margus Ansu

Neli aastat tegutses peamiselt Lõuna-Eestis grupp kurikaelu, kes ametlikult kusagil tööl ei käinud, kuid kelle pillav elustiil hakkas silma. Nagu sellistel puhkudel ikka, polnud ka sel puhul prassimiseks kasutatud raha teenitud ausal teel.

Täna seisid Tartu maakohtu ees seitse inimest, keda prokuratuur süüdistab laiaulatuslikes kelmustes üle Eesti. Seltskond pettis või aitas kaasa teraviljakasvatajatelt vilja väljapetmisele. Kriminaalasjas oli kokku 26 kuriteoepisoodi ning 25 kannatanut Tekitatud kahju ulatub ligi poole miljoni euroni.

Grupi ninamehed Patrick Mürk ja Peeter Kutsar lähevad vastavalt prokuratuuriga sõlmitud karistuskokkulepetele vangi. Mürk ligi viieks aastaks, Kutsar neljaks aastaks. Vahur Sõõro, Alar Kõiv, Averi Paks, Arnold Pähklep ja Indrek Rüütel said karistada tingimisi. Kahjude katmiseks konfiskeeris kohus nii süüdistatavate kinnisvara kui liiklusvahendeid.

Koos varasema kohtuotsusega mõistetud karistusega peab Peeter Kutsar (32) kandma nelja-aastase ja Patrick Mürk (28) üle nelja aasta ja üheksa kuu pikkuse vangistuse.

Arnold Pähklepa (52), Alar Kõiv (36), Vahur Sõõro (30), Averi Paks (36) ja Indrek Rüütli (45) peavad kandma tingimisi vangistuse. Kõiv on oma karistusest aga reaalselt juba ära kandnud kuus kuud ja Paks kaks päeva ning Sõõro ühe kuu ja 22 päeva. Paks peab katseajal täitma ka kriminaalhoolduse kontrollnõudeid.

Kohtuotsusega konfiskeeriti süüdistatavatelt kuritegudega saadud tulu väljanõudmiseks ligi 200 000 euro väärtuses vara, sealhulgas 120 000 eurot sularaha. Samuti peavad süüdistatavad kannatanutele hüvitama kuritegudega tekitatud kahju kogusummas ligi 450 000 eurot. Konfiskeeritud vara ei lähe riigile, vaid sellega hüvitatakse kannatanutele tekitatud kahjusid. Menetluskuludena tuleb neil lisaks tasuda 705 kuni 2231 eurot.

Kriminaalasjas riikliku süüdistaja rollis olnud prokurör Margus Lellep kinnitas, et tegemist oli üsna kogenud ja väga hea jutuga kelmidega. Talunikke püüdsid nad õnge jutuga, et maksavad vilja eest turuhinnast rohkem. Hilisematest uurimismaterjalidest segub aga, et vilja müüsid nad turuhinnaga või alla selle. Lellep soovitas kõigil viljakasvatajatel selliste pakkumiste puhul alati järele mõelda, et kui keegi pakub turuhinnast oluliselt paremat summat, võiks hinges süttida kahtlus.

Usaldust võitsid kelmid tihti sellega, et tegid kauba eest ettemaksu. Mõnel puhul innustasid nad ka tulevast kuriteoohvrit ka naabritelt vilja juurde küsima jutuga, et neil pole üksnes ühe talu toodangule mõtet transporti korraldada ja otsigu müüja teisi huvilisi juurde. Usalduse äratamiseks trükkisid nad autodele ka varifirmade kleepse. Kusjuures alati sisaldus varifirma nimes sõna «Agro». Kaupa tehes paistis kõik nagu päris. Ainukese vahega, et lubatud raha jäi alati tulemata.

Kelmustega saadud raha investeerisid grupiliikmed kinnisvarasse. Näiteks iseenda maja ehitamisse. Samuti käidi ohtralt reisimas. Osteti autosid ja mootorrattaid.

Kuriteod said alguse juba 2013. aastal. Tasapisi lisandus järjest uusi kuriteoepisoode nii Läänemaalt kui Viljandimaalt. Lõviosa kelmusi pandi toime siiski Kagu-Eestis. Keskkriminaalpolitsei pani grupi eri osade liinid kokku ja tänavu jaanuaris peeti asjaosalised kinni. Selleks hetkeks oli politseile teada kaheksa kuriteojuhtumit. Kinnipidamisest anti läbi meedia teada ja avati vihjeliin, et kannatanud saaksid informatsiooni anda. Seetõttu kasvas kannatanute hulk ka 25 inimeseni.

Kokku ulatub kriminaalasjas süüdistuse saanud isikute hulk 13ni. Täna said karistuse kätte seitse inimest. Ülejäänute süüasi peaks kohtusse jõudma üldmenetluses.

Tagasi üles