:format(webp)/nginx/o/2017/11/29/7362061t1h9e2c.jpg)
Umbes kolm aastat tagasi asusid Tartus põhjanaabrite eeskujul tegutsema rendiboksisüsteemil põhinevad ärid, kuhu inimesed saavad müüki viia oma riideid, jalanõusid ja muud ebavajalikku kraami. Väiksemaid ja suuremaid täikasid on juurde tulnud pea igasse linnaossa, mõnesse mitu. Paljud nendest veel tegutsevad, kuid osa on ka uksed sulgenud või äri maha müünud.
Üks edukaimaid Tartus on Sarapuu kirbuturg Annelinnas, mis pidas hiljuti teist sünnipäeva. Äri laienes aasta tagasi ka pealinna. Nende sealne 320 boksiga turg on Eesti suurim. Veel on plaan laieneda Pärnusse.
Boksi rentida soovijad kohe löögile ei pääsegi: Tartus tuleb oodata kaks kuud, Tallinnas natuke vähem. Sarapuu kirbuturu ühe omaniku Helen Külleneni sõnul oli vahepeal olukord, kus üks osa rentijaid oli oma asju boksis hoidnud avamisest peale. «Pidime nad viisakalt välja ajama, et teised ka ligi saaksid,» tõdes ta. Uue reegli järgi ei saa rendilepingut pikendada rohkem kui kolm kuud korraga. Vahepeal tõsteti bokside rendihinda, kuid see pole järjekorda vähendanud.
Küllenen julges öelda, et neil läheb hästi, pealinnas isegi oodatust paremini. Miljoniäri see tema sõnul muidugi pole, aga kui pere ära elab, on kõik hästi.
Kuigi Annelinnas on täikasid kõige rohkem ning Sarapuu kirbuturust üle tee tegutseb samadel põhimõtetel XXL, pole see Sarapuu turgu mõjutanud. Küll paneb konkurents rohkem pingutama. Äri omanik usub ka seda, et see, kes täikasid fännab, käib peaaegu kõigis neis.
/nginx/o/2017/11/29/7362067t1h2b15.jpg)
Üks esimesi rendiboksitäikasid on tegutsenud Tehase tänaval kolm aastat. Selle eestvedaja Tauno Õssu (pildil) ütles samuti, et nii lähedal paiknevad kui ka teised sarnased kohad pole bokside täitumist ja ostjate hulka mõjutanud. Pigem on klientide arv kasvanud. Õssu lisas, et kolme aasta jooksul pole kordagi tulnud mõtet uksed sulgeda, kuna äril läheb hästi.
Paar aastat tagasi suvel Põhja puiesteel avatud Tartu kirbuturg kolis aasta alguses Kaunase puiesteele. Selle käimalükkaja Paula Lill ütles, et rahvast esimeses asukohas käis, kuid hoone katus hakkas läbi laskma. Kaunase puiestee vanakraamipoes praegu küll boksijärjekorda pole, kuid Lill arvas, et äri tasub end ära.
Kõige esimesena Emajõelinnas, 2014. aasta sügisel avatud taaskasutuskeskus Sahtel nimetab rendibokse sahtliteks. Keskusel on ka Viljandimaal kolm poodi. Omanik Eve Kavak rääkis, et kui Viljandis on sahtlitel järjekord, on Tartus juba avamisest peale olnud neid väga raske välja müüa. «Mis põhjusel, ei oska arvata. Suurelt ilmselt see, et inimestel on väiksemas kohas aega sellega rohkem tegeleda, või ma ei oskagi öelda,» lausus ta.
Nii on taaskasutuskeskus Aardla tänaval bokside arvu vähendanud ning hakanud peamiselt müüma Inglismaalt pärit kodukaupa, mille vastu on huvi suur.
Kavak tunnistas, et talle on mitut Annelinnas hingitsevat täikat püütud maha müüa. Kõik pakkujad ütlesid, et äril läheb hästi, kuid pere kõrvalt ei jaksa enam ise tegeleda. Kuna Kavak teab äri köögipoolt, pole ta ühtegi ära ostnud, kuna ainus, mis seal maksab, on inventar. Selle aga saab ise soodsalt ehitada.
Täikaomanikud pole arvestust pidanud, kui palju rahvast nädalas või kuus nende juurest läbi käib. Küll arvavad Õssu ja Küllenen, et kliente käib piisavalt, kuna enamik bokside rentijaid jääb kasumisse. «Muidu nad ei tooks asju ega tegeleks sellega,» arvas Õssu.
Sarapuu tänava äri omanik rääkis, et pealinnas leidub neid, kes teenivad rõivaste müügist kuus tuhandeid eurosid. Tartus on see summa tagasihoidlikum, kuid neid, kes kuus või isegi nädalas sadu eurosid teenivad, on küll. Summa oleneb paljuski kaubast: firmariiete müüjad teenivadki rohkem.
Nagu poodidel kaubanduskeskustes, tuleb ka täikadel aeg-ajalt tegeleda varastega. Eriti hull on olukord pealinnas.
Kui mõnel rentnikul ei peaks asjade müük hästi minema, jagavad täikade eestvedajad neile soovitusi. Näiteks langetada hindu, müüa hooajalist kaupa või siis boksi mitte väga täis kuhjata, sest kliendid ei viitsi sellises sobrada.
Nagu kaubanduskeskuste poodidel, tuleb ka täikadel aega-ajalt tegeleda varastega. Küllenen ütles, et Tartus vargusi eriti palju pole, aga Tallinnas on olukord päris õudne. «Kui sealt ikka tahetakse võtta, siis võetakse ükskõik kuidas, kasvõi lõigatakse turvaelement välja. Kui võrrelda Tallinna ja Tartut, siis need on kaks täiesti erinevat maailma,» rääkis ta.
Teiste hulgas on varguselt tabatud teismelisi, purjus inimesi, vanemaid daame ning lapsi, kelle ema on tulnud kohale kutsuda. Üks perekond on Külleneni käest saanud varguste ja hinnasiltide vahetamise pärast keelu ärisse tulla. Sama pere olla varastanud ka kõrvalpoes. «Maksid kõik kinni. Ütlesin, et enam ei või tulla või muidu kutsun turvamehed,» meenutas Küllenen.
Vargad pole võõras nähtus samuti Tehase tänaval. Tänu turvakaameratele on kõik tabatud ja politseid neist teavitatud.
Paljud taaskasutuse pooldajatest on ilmselt leidnud oma lemmiktäika. Sinna, kus on, mahub aga alati juurde. Umbes kuu tagasi avaski Sepa keskuses uksed uus vanakraamipood. Seal on ka üks selline boks, kuhu viidud asjade müügitulu läheb heategevuseks.
Sepa kirbuturu omanik otsustas poe avada, sest proovis Sarapuu tänavale oma pere asju müügile viia, kuid selgus, et järjekord on pikk. Järjekorrast kuuldes mõtles ta, et küllap on selliste kohtade järele nõudlus. Esimese kuu jooksul on kolmandik boksidest Sepa tänaval täitunud ning inimesed koha soojalt vastu võtnud.
Täikaomanikud usuvad, et kliente jagub igasse linnaosasse ning Tartusse mahub selliseid poode veel. Küllenen on veendunud, et äri läheb edukalt, kui asukoht on hea. Samuti on äri edukam, kui seda tehakse koos oma pereliikmetega.
Valik täikasid Tartus
• Annelinna kirbuturg, Kalda tee 32
• Kirbumarket, Tehase 23a
• Sarapuu kirbuturg, Sarapuu 1
• Sepa kirbuturg, Sepa 21a
• Tehase kirbuturg , Tehase 23
• Taaskasutuskeskus Sahtel, Aardla 27
• Tartu kirbuturg, Kaunase puiestee 21a
• XXL kirbuturg, Anne 63a
/nginx/o/2014/05/05/3006028t1h3e36.jpg)