Õpilasi pesema saatnud pedagoog sattus lapsevanemate põlu alla

Foto: Artur Kuusi illustratsioon

Kuremaa ujula juhataja Raivo Tralla on nördinud. «Oleme jõudnud olukorda, kus kehalise kasvatuse õpetaja on langenud koera staatusesse,» müristab praegu Kuremaa ujulat juhtiv, omal ajal korvpallitreeneri ametis olnud Tralla.

Talle kurtis muret üks Jõgevamaa kooli kehalise kasvatuse õpetaja, kes sattus ootamatult lapsevanemate põlu alla. «Probleem algas sellest, et õpetaja juhtis laste tähelepanu asjaolule, et pärast kehalise kasvatuse tundi peaks igaüks end ikka pesema,» selgitas Tralla loo sissejuhatuseks.

Probleem igal pool

Artikli autoril õnnestus loo üksikasju tüli keskmesse sattunud kehalise kasvatuse õpetajalt ise järele pärida, kuid see sai teoks vaid juhul, kui õpetaja nimi ja töökoht jäävad leheloos mainimata. 

«Kui ma oma nime ja näoga selle loo ära räägiksin, siis oleks tulemuseks eelmisest veel suurem pahameeletorm,» põhjendas ta. Teiseks selgitas õpetaja, et juhtumis pole kahjuks midagi erakordset ning samad mured on pea igas Eestimaa koolis. 

Vahel tekib tunne, et mida ma ka ei teeks, kõik on vale, ahastas õpetaja.

Kirjeldatud konflikti käivitas olukord, kus kehalise kasvatuse õpetajani jõudsid tema kolleegide ja osa õpilaste kaebused, et pärast kehalise kasvatuse tundi on väga keeruline järgmistes koolitundides õppetööle keskenduda. Nimelt ei käi hulk lapsi pärast võimlemist pesemas ning higihais on sedavõrd hingemattev, et segab juba õppimist.

«Pöörasin siis sellele probleemile tähelepanu, lugesin õpilastele sõnad peale, kontrollisin, kas neil on pesemisasjad ja rätik kaasas. Tundus, et kõik lapsed said asjast aru,» meenutas kehalise kasvatuse õpetaja.

Pahameeletulv

Siiski oli õpetaja esmamulje petlik, sest koosviibimisele järgnes pahameeletulv lapsevanematelt. Nad kirjutasid õpetajale ja kooli juhtkonnale kurja kirja, kus muu hulgas süüdistasid kehalise kasvatuse õpetajat lausa ahistamises. 

Õpetaja oli sellest reaktsioonist täiesti hämmeldunud. «Pesemine on kehalise kasvatuse tunni osa, see on juba õppekavasse sisse kirjutatud,» täpsustas ta. 

Asi päädis sellega, et lapsevanemad soovisid isiklikult kohtuda kooli juhtkonna ning ka selle kehalise kasvatuse õpetajaga, kes lastelt pesemas käimist nõudis. Koosviibimisele kaasati kooli psühholoog, sotsiaalpedagoog ja õpilased, et tekkinud probleem ühiselt selgeks rääkida ja ära lahendada.

Õpetaja mõistis, et mõni õpilane ongi väga häbelik, ning neile vastu tulles palus ta kooli duširuumi lausa dušikardina panna. Ta isegi võimaldas mõnel õpilasel varem tunnist ära minna, et laps saaks üksinda rahus pesemas käia.

Selle erandi võimaldamisest tekkisid õpetajal taas probleemid. Nimelt polnud seesuguse erikohtlemisega rahul hulk teisi õpilasi. «Vahel tekib tunne, et mida ka ma ei teeks, kõik on vale,» ahastas seepeale õpetaja.

Kõik algab kodust

Nüüd ongi õpetaja lõhkise küna ees. Lapsi ta pesema saata enam ei julge, sest kardab taas lapsevanemate pahameele alla sattuda ning kuulda enda aadressil ahistamissüüdistusi. Kuid õppekavast tuleb ikkagi kinni pidada, vastasel juhul ei ole ta oma tööülesannete kõrgusel. Kolmandaks häirib kehalise kasvatus tunnist tulnud pesemata laste kehalõhn endiselt teisi õpilasi ja ka õpetajaid.

Siinkohal võttis jutujärje taas üle Kuremaa ujula juhataja Raivo Tralla. «Millise signaali me saadame neile noortele inimestele, kes tahavad kehalise kasvatuse õpetajaks saada?» paiskas ta õhku retoorilise küsimuse.

Tema kardab, et ühel hetkel ei tule koolidesse enam tööle noori tublisid kehalise kasvatuse õpetajaid, sest nad lihtsalt ei soovi suurema osa aega tegeleda sellega, mis peaks olema hoopis lapsevanemate ülesanne.

«Kui ma peaks õpetajana töötades tegelema selliste probleemide lahendamisega, siis ma tõstaks küll vist käed ja annaks alla. Pole ju minu töö eesmärk võidelda lastega, kes end pesta ei viitsi,» lisas ta.

Järgmise variandina käis Tralla välja variandi, et kui kehalise kasvatuse õpetaja ei saa riiklikult paika pandud õppekavast kinni pidada, tuleks hoopis õppekava muuta.

Ootamatult probleemide keskmesse sattunud õpetaja asja siiski nii mustades toonides ei näe, kuid sellegipoolest rõhutab ta õpetajate suus juba kulunud väljendit, et kõik algab kodust.

«Loomulikult ei taha ma öelda, et olukord oleks igal pool ja kõigi lastega sedavõrd keeruline. Suur hulk õpilasi saab väga hästi aru, miks on pesemas vaja käia, kuid isegi see pisike tilk tõrva rikub meepoti täielikult,» lisas ta.

Miks on vaja enne ujulasse minekut end puhtaks pesta?

Vastab Raivo Tralla, Kuremaa ujula juhataja

Sageli kipuvad inimesed arvama, et ujula basseinivette pannakse ämbriga kloori. Nii see siiski pole. 

Kloor on aine, mis hakkab toimima kokkupuutel mustusega. Kui ujuja tunneb vahel ujulas ebameeldivalt tugevat kloorihaisu, siis on selle põhjustanud hooletud ujulakasutajad ise, kes lähevad vette end pesemata.

Meie töötajad on korduvalt ujulasse tulijaile meelde tuletanud, et enne ujuma minekut tuleb ennast pesta, aga viimasel ajal on paljud neist sellest moraalilugemisest loobunud, sest osa inimesi sellest lugu ei pea ning kehvemal juhul hoopis pillavad vastuseks näiteks: «Mis sa õiendad, küll ma ise tean!»

Siinkohal käib jutt täiskasvanutest, kes peaksid lastele eeskujuks olema. Pole siis ime, et lapsed ei taha koolis pärast kehalise kasvatuse tundi end pesta, kui kodust selline eeskuju kaasa antakse.

Meie ujula seadmed teevad kõik, et vesi oleks puhas, aga kui ikka mustust väga palju juurde tuleb, ei olegi mingist ajast peale võimalik vett puhtana hoida. Terviseamet käib meil iga kuu vett kontrollimas. Seni on kõik korras olnud, aga kui rahvast käib rohkem ning keegi ei vaevu end enne ujuma minekut pesema, siis ühel hetkel on veeproovid korrast ära ja me peame uksed kinni panema. 

EILI ARULA