Päevatoimetaja:
Eili Arula
(+372) 739 0339

Eestis haruldane merelind tiirutas sisemaal

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Laupäeval tiirutas Peipsi kohal laisaba-änn. Neid meie hõbekajaka suurusi linde näeb Eestis rannikul, sisemaal on lai­saba-änniga kohtumine väga haruldane juhus.
Laupäeval tiirutas Peipsi kohal laisaba-änn. Neid meie hõbekajaka suurusi linde näeb Eestis rannikul, sisemaal on lai­saba-änniga kohtumine väga haruldane juhus. Foto: Andrus Salu

Peipsi järvel, kaldast kümmekond kilomeetrit eemal Nina küla joonel tiirutasid laupäeva lõuna paiku vee kohal kajakad. Aga mitte ainult! Lähemale sõites märkas Alatskivi mees Andrus Salu, et üks kajakatest on kuidagi liiga tume ja tema seal vees hulpinud hinge heitnud kajaka-toidu pärast kajakapundiga jageleski.

Kirglik loodusfotograaf püüdis talle tundmatu tumeda linnu kaamerasse ja pani pildi määramiseks Facebooki gruppi, kus linnuliike võistu pildistatakse. «Oh üllatust! Selgus, et tegu on laisaba-änniga, kes sisemaale naljalt ei satu,» märkis Andrus Salu. 

Peipsil pole nähtud

Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi kinnitas, et Andrus Salu kaamera ette jäi laupäeval laisaba-änn. 

«Eestis pole laisaba-ännid küll üliharuldased, kuid palju neid siia ka ei satu,» ütles Marko Mägi. «Neid kohatakse rannikul. Peipsil pole ma lai­saba-ännist seni kuulnud, andmebaasi järgi pole neid viimasel viiel aastal Ida-Eestis üldse nähtud.»

Tänavu on laisaba-ännid meil väga harvad läbirändajad olnud. Seni on neid aasta algusest nähtud vaid kaks korda.

Laisaba-ännid on meie suuremate kajakate, nagu näiteks hõbekajakate mõõtu. «Nad on suhteliselt agressiivsed, rööv­eluviisiga linnud, kes söövad kala ning pistavad nahka ka endast nõrgemad linnud ja linnupojad,» rääkis Marko Mägi. Ännid – laisaba-änn, pikksaba-änn, söödikänn ja suuränn – pesitsevad arktilistel aladel, Põhja-Jäämere lõunarannikul. Kevadel ja sügisel jääb Eesti pea kõigi nende rännuteele. 

Hästi agressiivse loomuga söödikänn on Eesti rannikul üsna tavaline, ka tänavu on teda palju kohatud. Kahe uhke pika sabasulega pikksaba-änn on seevastu meil väga haruldane, viimati nähti teda siinmail 2014. aastal. Suuränn on Eestis väga haruldane külaline. 

Silmad tuleb lahti hoida

Ka laisaba-ännid on tänavu Eestis olnud väga harvad läbirändajad. Seni on neid kohatud vaid kaks korda: 17. mail nägi seda sulelist Läänemaal Ridala valla Puise külas linnuvaat­leja Ilpo Huolman ja laupäeval, 25. novembril kohtas Andrus Salu laisaba-änni Tartumaal Nina küla lähistel. 

Mullu nähti laisaba-änni Eestis vaid korra: 27. augustil Harjumaal Paldiskis Pakri neemel. 2015. aastal on eElurikkuse portaali vaatluste aastanimekirjas selle linnuliigi esindajaga kaks kohtumist Saare- ja üks kohtumine Hiiumaal. 2014. aastal nähti laisaba-änne Eesti rannikul aga rohkem kui poolsada korda. «Siis oli laisaba-

ännil väga hea pesitsusaasta,» selgitas Marko Mägi.  

Tartumaal on seni laisaba-änni nähtud kaks korda. Ornitoloog Leho Luigujõe kohtas seda lindu 2012. aasta 5. juulil Tartumaal Meeksi vallas Lämmijärvel. Ornitoloog Riho Marja nägi 2003. aasta 24. mail laisaba-änni veel haruldasemas kohas: Tartus Ringtee 3 suure kortermaja juures. Metsiku looduse rajad on tõesti kummalised, inimesel tasub igal pool silmad lahti ja fotokaamera käeulatuses hoida.

Tagasi üles