Äsja avas ta Tartu ülikooli maailma keelte ja kultuuride kolledži trepigaleriis (Lossi 3) näituse visandeist, millest enamasti on välja kasvanud akvarellid. Ta on kasutanud ka markereid, tinti ja akrüülvärvi.
«Veidi üle kahe aasta tagasi alustasin regulaarset liikumist Tartu ja Riia vahet,» märkis kunstnik. «Vaatasin mitmeid kordi kuus läbi bussiakna samu kohti ja samu maastikke, kuid see ei tundunud kunagi igav. Loodus on alati erinev, sõltuvalt kellaajast ja aastaajast ja inimtegevusest. Olen ikka arvanud, et uute kohtade tundmaõppimine käib väikeste detailide märkamise teel. Enamasti aitab joonistamine mind neid kohti mõista.»
Ingrīda Ivane 25 pildiga näitus on omamoodi päevik, kus ta ei kirjelda oma kogemusi mitte sõnadega, vaid värvide ja joontega.
«Pidev liikumine on andnud ka raamid teoste suurusele: joonistusplokk on piisavalt väike, et alati kotti ära mahtuda,» lisas ta. «Loodan, et saan anda eesti vaatajale võimaluse kogeda Eestit ja selle maastikke läbi lätlase silmade.»
Ingrīda Ivane on õppinud tekstiilikunsti Läti kunstiakadeemias, ent Läti kultuuriakadeemias on ta saanud magistrikraadi kultuuriteooriates.
Muu töö sekka teeb ta kaasa Läti Joonistusteatri (Zīmējumu teātris) lavastustes. Nendes osaleb näitleja kõrval kunstnikke, aga ka tantsijaid.