:format(webp)/nginx/o/2017/11/27/7352755t1h3476.jpg)
Nädalavahetusel Šveitsi suurimas linnas Zürichis kontserdi andnud rahvapillimängija ja laululooja Mari Kalkun alustab teisipäeval Eesti pealinnas Kumus oma plaadi «Ilmamõtsan» esitlustuuri, mis ulatub kolmapäeval ka ERMi. Mida šveitslased kuulata said? «Esitasin uue plaadi lugusid ja midagi ka vanemast repertuaarist,» ütles Mari Kalkun ja vastas teistelegi küsimustele.
Loomingulised lennud on teid viinud Šveitsist kaugemalegi, näiteks Jaapanisse. Kas te laulate võõramaalastele eesti keeles?
Jah, kindlasti, eesti ja võru keeles.
Kuidas nad aru saavad?
Ma esitan enda kirjutatud muusika ja sõnadega lugusid. Kontsertidel välismaal ma räägin sellest, mida ma laulan. Ja kui kuulajad ei saagi laulude keelest aru, jõuab nendeni vähemalt meeleolu.
Just! Kuulasin nüüdsama veel kord teie vastset plaati «Ilmamõtsan» ja mõtlesin, et te laulate keelega ja meelega, nagu vihjab esimene laul «Keelega-meelega». Ja mängite ise pilli. Mida te Zürichisse kaasa vedasite?
Mul oli kaasas kannel. Sellega on hea mugav reisida, võtad selga ja lähed. Kohapealt saan kasutamiseks akordioni. Uue plaadi lood ongi kandle- ja akordionipõhised.
Ma kuulsin plaadilt justkui harmooniumit. Kas kuulsin valesti?
Jah, harmoonium on ka, aga kontserdil ma ei saa seda mängida, kui seda ei ole just kohapeal olemas. Selle asemel ma mängin siis akordioni.
Kas te sünteesite igasuguste elektrooniliste viguritega oma esinemistel ka helisid, nagu on mõnes kohas plaadil kuulda?
Plaadil on seda küll, aga ma eelistan laulda ja mängida kõike otse. Mõnes loos tuleb ka seda ette, näiteks «Linnaitk» on selline, kus erinevad vokaalikihid lähevad üksteise peale.
Plaadi teine lugu on «Ngadei!». Mis keelest on selle pealkiri tulnud ja mida see tähendab?
«Ngadei!» on tulnud metsaneenetsi keelest. See on Arvo Valtoni poolt eesti keelde tõlgitud metsaneenetsi luuletaja Juri Vella luuletus. Nii hüüti põhjapõtradele.
Vinüülis on ehedust. Vinüül kestab. Usun, et minu muusika sobib eriti hästi vinüülile, ütles Mari Kalkun.
Plaadile salvestatud 12 laulu on iseenesest väga erilised, aga kõige erilisem ja rõõmsam on siiski neist viimane, «Linda-Linda». Selle laulu sisse on jäänud lapse hääli ja puhkpillimuusikat. Kes see laps seal askeldab ja häälitseb?
See ongi Linda.
Teie tütar?
Jah.
Kui vana?
Ta on nelja-aastane. Laul on temale kirjutatud, see on sünnipäevalaul. Lugu oli juba valmis, kui tuli mõte, et võiks lisada Linda hääle. Uskumatu oli see, et kui tema hääle salvestis sai minu diktofonist üles kaevatud ja seda kuulasime, klappis helistik ideaalselt. Midagi ei pidanud muutma, ka fraas sobitus täpselt. See oli väike ime.
Tartus saame teie kontserti kuulata 29. novembril ERMis. Kas tulete publiku ette koos lapsega?
Ma esialgu veel Lindat ei võta lavadele kaasa, ei tõmba teda sellesse maailma. Ükskord, kui ta ise avaldab soovi, siis võib-olla küll.
Mitme aasta loomingut on plaadil «Ilmamõtsan»?
«Ilmamõtsan» lood on valminud viimase viie aasta jooksul. Sellel ajal olen lõpetanud muusikaõpingud, kolinud päriselt elama Võrumaale Rõuge valda oma esivanemate tallu, saanud valmis kodustuudio, loonud pere, toonud ilmale tütre, jätnud hüvasti mitme kalli lähedasega ja teinud olulisi samme rahvusvahelisel muusikaareenil.
Kuidas on need lood ilmale tulnud?
Minu lood sünnivad enamasti isiklikest kogemustest ja aitavad mul ümbritseva kiire ja tormilise maailmaga tasakaalus püsida. Oma muusikaga tahan pakkuda sisemist rahu ja helgust oma kuulajatele, sest minu arvates on muusika suurim võim just selles.
Miks on plaadil säherdune nimi nagu «Ilmamõtsan», mis eesti keeles tähendab laia maailma?
Plaat on loodud Võrumaal, salvestatud Võrumaal ja Ö stuudios Tartus. Kindlasti on lugudes Lõuna-Eestile omast elutunnetust. Ja mets on lõunaeestlasele väga tähtis, meie eluga väga tihedasti seotud – nii metsaandide kui ka vaimses mõttes –, nii et isegi laia maailma kirjeldatakse metsa kujundiga.
Ühisrahastusplatvormi Hooandja vahendusel on võimalus üle kanda raha, et te saaksite välja anda oma kolmanda sooloplaadi «Ilmamõtsan» ka vinüülina. Praeguseks (pühapäeva pärastlõuna) on kogunenud 48 hooandjalt 1279 eurot, eesmärk on aga 2500 eurot, mida saab koguda 10. detsembrini. Miks on teil tarvis CD kõrvale samasisulist ja -nimelist vinüülplaati?
Vinüül on elav asi. Vinüülis on ehedust. Vinüül kestab. Usun, et minu muusika sobib eriti hästi vinüülile, sest sellele iseloomulik kodusus ja kvaliteet iseloomustavad ka minule armsat helipilti.
ERMis esinete Anne Ermi korraldatud Jõulujazzi festivalil. Kas tõesti on see džäss, mida te laulate ja mängite nii CD-l ja vinüülil kui ka Tartus?
Tänapäeval on muusikaga lood niimoodi, et kõik hakkab omavahel põimuma. Liigitamine ja kategoriseerimine ei ole tähtis. Samas – mu kontserdil teeb kaasa džässitaustaga muusik Aleksandra Kremenetski, kes kindlasti lisab pisut džässihõngu.
Aga kindlasti ei ole meie kontsert klassikalises mõttes džäss, vaid on ikkagi autorimuusika.
Kolmapäeval ERMis
/nginx/o/2013/07/05/1876324t1h8f0a.jpg)