Loomingulised lennud on teid viinud Šveitsist kaugemalegi, näiteks Jaapanisse. Kas te laulate võõramaalastele eesti keeles?
Jah, kindlasti, eesti ja võru keeles.
Ma esitan enda kirjutatud muusika ja sõnadega lugusid. Kontsertidel välismaal ma räägin sellest, mida ma laulan. Ja kui kuulajad ei saagi laulude keelest aru, jõuab nendeni vähemalt meeleolu.
Just! Kuulasin nüüdsama veel kord teie vastset plaati «Ilmamõtsan» ja mõtlesin, et te laulate keelega ja meelega, nagu vihjab esimene laul «Keelega-meelega». Ja mängite ise pilli. Mida te Zürichisse kaasa vedasite?
Mul oli kaasas kannel. Sellega on hea mugav reisida, võtad selga ja lähed. Kohapealt saan kasutamiseks akordioni. Uue plaadi lood ongi kandle- ja akordionipõhised.
Ma kuulsin plaadilt justkui harmooniumit. Kas kuulsin valesti?
Jah, harmoonium on ka, aga kontserdil ma ei saa seda mängida, kui seda ei ole just kohapeal olemas. Selle asemel ma mängin siis akordioni.
Kas te sünteesite igasuguste elektrooniliste viguritega oma esinemistel ka helisid, nagu on mõnes kohas plaadil kuulda?
Plaadil on seda küll, aga ma eelistan laulda ja mängida kõike otse. Mõnes loos tuleb ka seda ette, näiteks «Linnaitk» on selline, kus erinevad vokaalikihid lähevad üksteise peale.
Plaadi teine lugu on «Ngadei!». Mis keelest on selle pealkiri tulnud ja mida see tähendab?
«Ngadei!» on tulnud metsaneenetsi keelest. See on Arvo Valtoni poolt eesti keelde tõlgitud metsaneenetsi luuletaja Juri Vella luuletus. Nii hüüti põhjapõtradele.