/nginx/o/2013/07/05/1876336t1h28b2.jpg)
/nginx/o/2011/05/05/572791t1hcf47.jpg)
Tartu uue koalitsioonilepingu koostamisel tekitab kõige tulisemaid vaidlusi eakatele mõeldud ravimihüvitis. Kõige kallimaks lubaduseks kujuneb aga ilmselt linna õlule veerev kõnniteede puhastamine.
Tartu võimulepet pingestab ravimitoetus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koalitsioonikõneluste Isamaa ja Res Publica Liidu delegatsiooni liikme Jüri Kõre sõnul tähendab eakatele mõeldud ravimikaart, et tulevikus hakkab linn toetama pensionäre retseptiravimite ostmisel.
«Ravimitele kuluv summa on eakatel väga suur. Keskmiselt läheb sinna üks pension aastas,» selgitas Kõre ning lisas, et erinevalt Tallinnast, kus samuti makstakse pensionäridele ühekordset sotsiaaltoetust, puudutaks see Tartus üheselt tervishoidu ja ravimeid.
Koormisi vähemaks
Kui suur võiks olla kompenseeritav summa ja kui palju võiks maksma minna niisugune linnapoolne toetus, pole veel lõplikult selge, kuid esialgu on välja pakutud, et aastas võiks iga pensionär saada linnalt umbes 20 eurot (300 krooni). Kokku võtaks see linnaeelarvest umbes 639 000 eurot (10 miljonit krooni).
Peale ravimikaardi oleks teiseks suureks kulutekitajaks koalitsioonilepingusse lisatav punkt, mille järgi vähendatakse majaomanike kohustusi. Linna praeguse heakorraeeskirja järgi peab majaomanik puhastama ja talvel lumest puhtaks rookima krundiga piirnevad kõnniteed, kuid IRLi soov on, et linn võtaks need ülesanded enda kanda.
«Praegu on kohati absurdne olukord, kus traktor lükkab linna krundil kõnniteelt lume ära, aga sõidab eraomaniku kinnistust ülestõstetud sahaga üle,» ütles Kõre.
Uuele süsteemile minnakse üle järk-järgult ning alustada tahetakse suuremate magistraalide ääres.
Linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak pakkus, et kõigi kõnniteede puhastamine aasta läbi võiks maksma minna 3,8 kuni 4,4 miljonit eurot (60–70 miljonit krooni), aga isegi kui selleks raha leitakse, on plaan väga raskesti teostatav.
«Kõnniteed on väga erineva laiuse ja konstruktsiooniga ning puhastustööd ei hakka ju tegema linna palgatud kojameeste brigaad. Seda saab teha ainult väikeste traktoritega, aga nii mõneski kohas pole mehhaniseeritud puhastamine võimalik,» kommenteeris Haak IRLi ettepanekut.
Uude võimuleppesse on IRLil plaan sisse kirjutada ka tasuta bussiliini katseprojekt.
«See aitaks selgitada, kas mõni tasuta liin aitab vähendada linna bussiliikluse organiseerimise kulu. Idee on selles, et kui teatud liinid on tasuta, siis on inimesed nõus käima mõnest kohast rohkem jala ning seetõttu võib mõne liini lühemaks teha või hoopis ära jätta,» selgitas Reformierakonna läbirääkimiste delegatsiooni juht linnapea Urmas Kruuse.
Samas oli Kruuse veendunud, et projekti saab teha vaid siis, kui selleks leitakse raha väljastpoolt linnaeelarvet.
IRLi soov on kaotada järgmisest aastast ka maamaks ning hakata linnaeelarvest taas premeerima politsei- ja päästeametnikke ning õpetajaid. «Selliseid asju on varem tehtud, aga seoses masuga need vaibusid. Me tahame need taastada,» ütles Kõre.
Kõik varasem on kõnelustel veel lahtine, kuid Tartu vaksali kohta on uutel partneritel juba üksmeel. «Linn peab osapooled kokku viima ja probleemile lahenduse leidma. Raudteejaam peab hiljemalt järgmisest aastast tegutsema vaksalina ning reisijate heaks,» lausus Kõre.
Raha vähe
Kust ja kuidas uuteks lubadusteks raha leitakse, ei julgenud kumbki pool väga täpselt öelda. «On tehtud eelarveprognoosid ning üldiselt peaks linna eelarve kasvama,» lausus Kõre. «Käesolev aasta on olnud väga edukas. Linn on müünud edukalt kinnistuid ning ka teised tuluallikad hakkavad taastuma.»
Vähesel määral kasvatab eelarvet ka linnavalitsuse struktuurimuudatus, mille järgi üks abilinnapeakoht kaotatakse. Aastas võiks see linnakassasse jätta umbes miljon krooni. Samuti nimetas Kõre lisatuluna Herbert Masingu kooli riigikooliks muutumist, mis samuti nõudis siiani linnalt raha.
«Kuna me lähtume eelarveprognoosist ja tegelikest võimalustest, siis peavad kõik lepingu punktid sinna sisse mahtuma. Eelarve peab olema tasakaalus,» lausus Kruuse ning lisas, et mõnes punktis soovitakse teha koostööd riigi ja erasektoriga.