Heljo Pikhof: maksureformis jääb enamik pensionäre võitjate poolele

Foto: TPM

Jah, suure sissetulekuga pensionärid kaotavad mõnevõrra raha ja väiksema palgaga pensionärid on nii-öelda võitjate poolel. Aga tulumaksureform toob ühiskonda juurde tasakaalu ja solidaarsust, see parandab just nende inimeste elujärge, kelle sissetulekud on väikesed või keskmised.

Olen viimastel nädalatel saanud kümneid murelikke telefonikõnesid, kus eakamad inimesed pärivad pensionite ja nende maksustamise kohta. Samuti kerkib kohtumistel ikka ja jälle peateemaks see, mida 2018. aastal rakenduvad maksumuudatused tähendavad nii pensionäridele kui töötajatele, mida tuleb enne uut aastat teha ning kes kui palju võidab ja kes kaotab. 

Üksjagu segadust on olnud avalduste esitamisega sotsiaalkindlustusametile. Ärevust on aidanud külvata ka valitsuse poliitilised vastased eesotsas Reformierakonnaga. 

Seega on põhjust asjad täpsemalt ära seletada. Seda enam, et riigikogu ja valitsuse koostöös valmisid just muudatusettepanekud, mis lihtsustavad pensionäridel asjaajamist ning pakuvad soodsama lahenduse töötavatele pensionäridele. 

Tahangi rõhutada, et muretsemiseks pole mingit põhjust. Tulumaksuvaba miinimumi tõus toob kasu enamikule Eesti inimestele, sealhulgas pensionäridele, kellest paljud käivad tööl edasi.

Nüüd siis puust ja punaselt maksureformist ja pensionitest. 

Esmalt seda, et kõik 500 eurost väiksemad pensionid on tuleval aastal maksuvabad. Kuna tulumaksuvaba miinimumi kerkib 500 euroni kuus ja 6000 euroni aastas, siis jaanuarist kaob ära pensionäride täiendav maksusoodustus.

Teisisõnu, kui inimese pension jääb alla 500 euro, inimene ei tööta ega pole saanud ka muud maksustatavat tulu, saab ta oma pensioni täies ulatuses kätte. 

Kui arvestada, et tänavu on maksuvabad kuni 416 euro suurused pensionid, siis võidavad kõik need, kelle pensionid jäävad 416 euro ja 500 euro vahele. 

Veel kehtivate reeglite järgi peaksid pensionärid esitama sotsiaalkindlustusametile avalduse maksuvaba tulu arvestamise kohta, mida suur osa eakatest on varasematel aastatel ka teinud.

Et pensionäre mitte koormata, seab riigikogu lähiajal sisse erireegli, mis enam ei nõua avalduse esitamist.

Seadusesse lisatava sätte järgi loetakse maksuvaba tulu avaldus automaatselt esitatuks kõigil neil riikliku pensioni saajatel, kel polnud 2017. aastal muud sissetulekut. See säte laieneb ka hooldekodudes elavatele pensionäridele, keda on üle Eesti ligi 8500. 

Muudetakse ka korda, mis lubab töötavatel pensionäridel esitada oma maksuvaba tulu avaldus ainult ühte kohta. 

Kahtlemata soosib tööl käivaid pensionäre kavas olev seadusemuudatus, mis annab neile õiguse esitada kaks avaldust: ühe sotsiaalkindlustusametile ja teise tööandjale ehk siis jagada oma 500 euro suuruse maksuvaba tulu sotsiaalkindlustusameti ja tööandja vahel. 

Viimane kindlustab selle, et inimesed saavad oma maksuvabastuse kätte iga kuu, mitte hilisema maksutagastusena 2019. aastal pärast tuludeklaratsiooni esitamist. 

Olgu siinkohal näiteks inimene, kes saab 300 euro suurust pensioni, millele lisandub 300 euro suurune palk, ja kes on maksuvaba tulu avalduse esitanud vaid sotsiaalkindlustusametile. Tema pensionilt tulumaksu kinni ei peeta, kuna maksuvaba tulu 500 eurot on pensionist suurem. Selline pensionär saab iga kuu kätte 540 eurot, sest tema palgalt arvutatakse 60 eurot maksudena maha. 

Sel juhul on ta maksnud aastas 480 euro võrra enam makse, mille ta saab riigilt pärast 2018. aasta tulude deklareerimist 2019. aasta märtsis tagasi.

Teise näite korral on pensionär, kelle töötasu ja pension on mõlemad 300 eurot, esitanud avalduse nii sotsiaalkindlustusametile kui tööandjale, esimesele 300 euro ja teisele 200 euro ulatuses. Sel juhul saab ta uuel aastal iga kuu kätte 580 eurot ning tagasimakset maksuametist pole oodata. 

Oluline on teada, et ei maksustata sotsiaalkindlustusameti makstavaid hüvitisi. Sellesse loetelusse kuuluvad näiteks üksi elava pensionäri toetus, mitmesugused peretoetused, puudega inimeste sotsiaalteenused ja kõikvõimalikud hüvitised proteeside, abivahendite, retseptiravimite eest.

Tahangi rõhutada, et muretsemiseks pole mingit põhjust. Tulumaksuvaba miinimumi tõus toob kasu enamikule Eesti inimestele, sealhulgas pensionäridele, kellest paljud käivad tööl edasi.

Tähelepanelik tasub olla mitmest kohast tulu saajatel, kellele rakendub aastapõhine maksuarvestus. Aastatulu arvestamisel lähevad maksustamisel arvesse näiteks üüritulu, dividendid, haigushüvitis ning pensioni väljamaksed II ja III sambast. 

Kõik need, kelle aastatulu on 2018. aastal kokku kuni 14 400 eurot ehk 1200 eurot kuus, saavad aastas arvestada 6000 euro suuruse maksuvaba tuluga. 

Ehk väiksema palgaga pensionärid on nii-öelda võitjate poolel. Võrdluseks: enam kui 70 protsenti praegu töötajatest teenib meil alla keskmise palga.

Jah, suure sissetulekuga pensionärid kaotavad mõnevõrra raha. Aga tulumaksureform toob Eesti ühiskonda juurde tasakaalu ja solidaarsust, see parandab just nende inimeste elujärge, kelle sissetulekud on väikesed või keskmised.

Jutud uue süsteemi keerukusest on tugevasti liialdatud. 

Igal juhul tuleb riik siin pensionäridele appi: sotsiaalkindlustusamet teavitab kõiki neid pensionisaajaid, kellele amet hakkab automaatselt maksuvaba tulu arvestama. 

Samuti saab nõu ja abi küsida nii sotsiaalkindlustusametist kui maksuametist ja kindlasti leiab väärt infot mõlema ameti kodulehtedelt. 

Ühegi reformi elluviimine ei kulge täiesti valutult, kuid küll see uus süsteem peatselt kenasti paika saab.

Soliidses eas inimestele on abiks ka mitmed juba jõustunud ja peatselt rakenduvad muudatused. Läinud suvest toetab haigekassa pensionäride (ka rasedate ja alla aastase lapsega emade) hambaravi 85 euroga aastas. Tõus on muljetavaldav, sest seni hüvitati pensionäride hambaravi vaid 19 euroga aastas. Endiseks jäävad hambaproteeside hüvitamise reeglid.

Oktoobris hakkas riik esimest korda maksma üksi elava pensionäri toetust. Üksi elavad vanaduspensionärid saavad kord aastas 115 euro suurust toetust. Jaanuaris seisab ees kaalukas muudatus eakate patsientide ja krooniliste haigete hüvanguks. 

Täiendav ravimite hüvitamise süsteem teeb retseptiravimid pea 100 000 inimesele odavamaks. 

Riik kompenseerib 2018. aastast 50 protsenti nendest ravimikuludest, mis jäävad vahemikku 100–300 eurot. Kui aastane kulu on suurem kui 300 eurot, kuuluvad ravimid 90 protsendi ulatuses hüvitamisele. 

On põhjust rõõmu tunda, et laste ja lastega perede toetamise kõrval on riik võtnud enam tähelepanu alla vanemaealiste inimeste olukorra parandamise. 

Foto: Graafika: Artur Kuus