Kontsertide publik on annetanud barokkoreli heaks 10 000 eurot

Aime Jõgi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elke Unt on Jaani kiriku muusikajuht, kes seisab kogu jõu ja hingega selle eest, et ühel päeval oleks Jaani kirikus erakordse kõlaga barokkorel.
Elke Unt on Jaani kiriku muusikajuht, kes seisab kogu jõu ja hingega selle eest, et ühel päeval oleks Jaani kirikus erakordse kõlaga barokkorel. Foto: Margus Ansu

Organisti Elke Undi sõnul on Jaani kirikusse ehitatava barokkoreli fondi paljude kontserdikülastajate annetustest kogunenud esimene 10 000 eurot.

Ka on paljud inimesed endale soetanud nimelise vile, mille hinnad on 50, 75, 100, 150, 200, 300 ja 400 eurot. «Suur tänu kõigile senistele vilede omanikele kui ka kooridele ja kontserdipublikule, kes on oreli heaks panuse andnud,» kiitis Elke Unt.

«Hakkame koguma järgmist kümmet tuhandet, et ükskord saada see vajaminev 700 000 eurot kätte,» rääkis ta veel ning tuletas meelde, et üks seitsmendik ehk 100 000 eurot ühelt varasemalt eraannetajalt on fondis samuti olemas.

Elke Unt lisas, et kuna barokkoreli 32 registris on kokku üle 1500 vile, siis läheneval jõuluajal oleks üks lõpmata tore kink kas endale või lähedasele või tervele koorile või firmale ära osta sajanditeks orelisse helisema jääv nimeline vile.

Vilede ostmise kohta leiab täpsema info: http://jaanikirik.ee/Barokkorel

Tartu Jaani kiriku oreliunistusse usuvad ka ülelahe kogudused

Näiteks 3. detsembril, mil tähistatakse esimest adventi,  viiakse Inkoo koguduse organisti Marianne Gustafsson-Burgmanni eestvõttel läbi korjandus Jaani kiriku barokkoreli heaks Soomes.

Inkoo keskaegset kirikut Soome läänerannikul Helsingi ja Turu vahel jagavad omavahel kakskeelse kogudusena nii soomlased kui soome-rootslased. Koguduses on 4200 liiget ja tegutseb mitu koori ja laulurühma.

Jaani kiriku orelit on toetanud ka Kotka-Kymi kogudusteühendus.

«Jaani kiriku uus orel tuleb vähemalt kolm korda suurem kui senine,» on Elke Unt varem kirjeldanud. Eesmärk on ehitada 30 kuni 32 registriga Danzigi 18. sajandi traditsioonist lähtuv barokkorel, eeskujuks orelimeister Andreas Hildebrandti pillid.

Barokkorel tähendab ta sõnul üht väga erilist pilli, mil on vana häälestus ja ajastutruu kõla. Teist sellist Eestis ei ole. Kui tahta selle heli kuulata, siis analoogne orel asub näiteks Poolas Paslekis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles