Tartu tõstab palka ja laenab raha juurde

FOTO: Graafika Artur Kuus

Kuigi Tartu plaanib tuleval aastal juurde laenata ligemale kuus miljonit eurot ja Tähtvere valla liitmine linnaga on eelarvet turgutanud umbes 3,5 miljoni võrra, jääb eile volikogule esitatud 174,7 miljoni euro suurune uue aasta linnaeelarve eelnõu protsendi võrra väiksemaks kui praegu kehtiv eelarve.

Tartu on tavapäraselt koostanud aga lisaeelarveid, kui on selgunud riigipoolsete sihtotstarbeliste eraldiste suurus. Nii ütleski linnapea Urmas Klaas, et kui võrrelda võrreldavat ehk mullust põhieelarvet ja uue eelarve eelnõu, on kasv üheksa protsenti.

Klaas tõstis esile, et tulumaksu laekumisele prognoositakse 7,4-protsendist kasvu – eelarvesse on kirjutatud selle summaks 76 miljonit eurot – ja on positiivne, et tartlaste keskmine palk on kasvamas, kasvamas on ka palga saajate hulk. 

Oma osa on siiski sellelgi, et riik suurendab tulumaksust omavalitsustele eraldatavat osa senisega võrreldes 0,26 protsenti: praegu on see 11,6, aga tuleval aastal 11,86 protsenti.

Tartu veevärgilt on kavas võtta omanikutulu 500 000 eurot.

Linn plaanib tuleval aastal lasteaedades, koolides, kultuuri- ja sotsiaalasutuses ning linnavalitsuses palka tõsta. Tööjõukulud kasvavad ühtekokku viis miljonit eurot. Klaas selgitas, et kolm miljonit sellest tuleb riigilt sihtotstarbeliselt õpetajate ja lasteaiaõpetajate palka tõsta. Nende palgatõusu lükkab tagant riiklikult kokku lepitud miinimumi tõstmine. Linnavalitsuse palgafond suureneb viis protsenti.

Investeeringute osakaal kuludes on 20 protsenti ehk 35,3 miljonit eurot. Sellest omakorda ligemale 16 miljonit tuleb toetustest ja ligi kuus miljonit on laenuraha. Teisisõnu jääks toetuste ja laenuta investeeringuteks umbes 13 miljonit.

«Tark tegu on kaasata laenu, et kasutada võimalikult palju Euroopa fondide raha,» ütles Klaas. «Seda kasutame Raatuse kooli remondiks, Maarja tugikeskuse peremajade ehituseks, lasteaedade remondi jätkamiseks.»

Klaas tõi välja, et linna laenukoormus jääb 51 protsendi juurde põhitegevuse tuludes, laenupuhver ettenägematuteks olukordadeks on pärast kavandatud laenu võtmist veel 13 miljonit eurot.

Tartu linnapead on ikka proovinud eelarvele mingit iseloomustavat pealkirja panna. Klaas ütles, et ta nimetaks uut eelarvet linna konkurentsivõime suurendamise eelarveks, mis panustab elukeskkonda, teedesse-tänavatesse, aga plaanib näiteks ka lennuliiklusele 200 000 eurot toetust.

Investeeringute eelarvest lähevad suured summad idaringtee ehituse lõpetamiseks, Võru tänava remondiks, rattarendisüsteemi loomiseks, ka Kasesalu tee ja Ihaste kergliiklustee ehitamiseks. Ning muidugi nutika linnaosa projektile.

Eelarves ei ole ridagi kesklinna kultuurikeskuse ega Arena multihalli kohta, sest need on Klaasi sõnul alles ettevalmistavas faasis. «Südalinna kultuurikeskusel on vaja kõigepealt ruumiprogrammi ja arhitektuurikonkurssi, need ei saa veel põhieelarves kajastuda,» selgitas ta.

Investeeringute eelarve suuruseks on plaanitud 35,3 miljonit eurot. Valik investeeringuid

Valitsussektori võla teenindamine, intressid, liisingud jne 1 070 233

Maa ostmine 180 000

Tänavate rekonstrueerimine ja ehitus 4 840 000
sh idaringtee 1 895 000
Võru (sadama raudtee - Väike-Tähe) 550 000
Kasesalu (Hipodroomi-Pääsusilma) 470 000
Kaupmehe 350 000
Tamme pst kõnniteed 300 000
Tähe (Ringtee - Tähe 114) 250 000
Jaamamõisas juurdepääsutee 200 000
Riia tänava tunneli ja viadukti projekteerimine 170 000
Narva mnt  (Fortuuna-Ujula) 150 000
Ujula 63/65 juurdepääsutee 125 000
Turu T55 tehnovõrgud 75 000
Projektid 210 000
Marja kergliiklussilla projekteerimine 80 000
Pallase 100 puhkeala 15 000

Ülekatted, pindamised ja koostööprojektid 950 000

Ihaste kergliiklustee (Kasesalu - Mugasto - Pallase pst) 1 788 000

Toetus Tartu teaduspargi taristu arenduseks 85 000

Toetus loomemajanduskeskuse Kalevi 17 restaureerimiseks 11 125

SmartEnCity projekti investeeringud kortermajades 3 400 000

Rendirattasüsteemi loomine 3 478 723

ERMi endise näitusemaja ost ja remondiprojekt 562 000

Koidula ja Jannseni monumendi rajamine 284 000

Hüdrantide rajamise toetus 12 000

Haljastus 495 000
sh Lääne 11a mänguväljaku rajamine 285 000
Annelinna koerte jalutusväljaku rajamine 40 000
Toomemäe spordiväljaku rekonstrueerimine 40 000
mänguväljakute uuendamine 35 000
Toomemäe pinkide vahetamine 30 000
Vanemuise pargi tiigi purskkaev 20 000

Elamumajanduse arendamine 1 240 000

Rahinge-Kandiküla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamine 97 625

Tänavavalgustuse uuendamine 105 000

Rahumäe kalmistu abihoone remont ja käimla ehitus 59 400

Spordibaaside toetus 192 240
sh maaülikooli ja ülikooli spordihoone, SA Tartu Sport traktori liising, Tartu spordimaja katuse remont ja toetused spordiseltsidele

Toetus Tähtvere puhkepargile 412 600
sh publikuala korrastamine 120 000
laulukaare katuse remont 100 000
peahoone ja galeriide korrastamine 50 000
liikumisrajad Emajõe kaldal ja Tähtvere dendropargis (kaasav eelarve) 75 000

Linnaraamatukogu 40 000

Rahvariiete ost 20 000

Muuseumid 46 985

Muinsuskaitse 211 100
sh Maarja kiriku taastamiseks 100 000
restaureerimistoetused 40 000

Lodjakoja ehitamine 525 000

Lasteaedade remont 2 039 550
sh Maarjamõisa 1 479 550
Rukkilill 150 000
Pääsupesa 80 000
rühmade remondid 200 000
tehnosüsteemide korrastamine 80 000
mänguväljakute korrashoid 50 000

Põhikoolide rekonstrueerimine 10 393 000
sh Raatuse 6 141 000
Variku 2 132 000
Tamme 1 100 000
Kesklinna 380 000
Forseliuse 640 000

Reiniku kooli hoovi arendus (kaasav eelarve) 75 000

Trepitõstukite soetus 10 000

Hooldekodule köögitehnika 6500

Maarja tugikeskuse peremajade rajamine 1 922 800

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles