Madis Lepajõe: kultuuripealinn ühendaks kõiki

Tartu uus abilinnapea Madis Lepajõe on aastate eest juhtinud linna spordi­osakonda ning ka välissuhete ja ettevõluse arengu osakonda. Foto: Kristjan Teedema

Madis Lepajõe lõpetas läinud reedel pea 20 aastat kestnud asekantsleri töö haridus- ja teadusministeeriumis. Sel nädalal seab ta end sisse Tartu raekojas, kabinetis, kus veel teisipäeval olid seni haridus-, kultuuri- ja sporditeemade eest vastutanud abilinnapea Tiia Teppani kokku pakitud asjad.

Võtsite vastu Keskerakonna pakkumise tulla siia kabinetti tööle …

… täpsustan, et pigem nüüdseks Tartu linnavolikogu esimehe ja Tartu linnapea pakkumise. Mind ei mõjutatud mitte parteiliselt, vaid kaks tippjuhti rääkisid minuga. Võtsin mõtlemisaega ja kohtusin nendega korduvalt. Kuna nad olid järjekindlad ja Tartu on mu kodulinn, siis olin nõus.

Koalitsioonilepingu järgi kuulub selle valdkonna abilinnapea koht Keskerakonnale, seega olete käsipidi ikkagi nendega seotud. Kas mõtlesite ka sellele, et võib ette tulla olukordi, kus peate esitama seisukohti, mis teie enda veendumustega kokku ei sobi?

Mulle on jäänud mulje, et Tartu linnavolinike erakond on enamasti Tartu. Ja see oli üks tõsine argument, miks ma selle pakkumise vastu võtsin. Mul on riigiametnikuna väga pikk staaž, enne seda olin töötanud Tartu linnaametnikuna, nii et tõenäoliselt ma ei esita sellist teksti, mis minu põhimõtetega päris vastuollu läheb. Pigem ma mõne koha peal vaikin. Aga ilmselt on mingid kompromissid mõnel juhul vajalikud.

Oleksite pakkumise vastu võtnud ka Reformierakonnalt?

Tõenäoliselt jah.

Pea 20 aasta jooksul ministeeriumis olete pidanud tegelema erinevate poliitikute käe all ilmselt ka asjadega, mis ei ole teile meelepärased. Kuidas need olukorrad lahendasite?

11 ministrit ja kuus kantslerit on selle aja jooksul olnud. Olen nendega vaielnud, nad on kõik mind kuulanud ja kindlasti on olnud otsuseid, mis ei ole läinud nii, nagu mina oleks soovinud. Minu jaoks on ametniku töö selline, et sa vaidled ja kaitsed oma seisukohti nii kaua, kuni otsus on vastu võetud. Kui otsus on vastu võetud, siis sa kas täidad seda või lähed ära. Muud varianti ei ole.

Kas oli viimasel ajal õhus võimalus, et lähete ära, kuna kantsler Tea Varrakuga polnud klappi?

Tema pole poliitik. Kuid ta on hästi ambitsioonikas juht, võib-olla on meil juhtimisstiilid veidi erinevad, aga võin julgelt öelda, et mind ei sunnitud ministeeriumist ära minema.

Linnavalitsuse liikmete palkade tõstmisel toodi üheks argumendiks, et kuna teie palk on ministeeriumis nii kõrge, poleks teid saanud madalama palga peale kutsuda. Kas oleksite väiksema palgaga tulnud?

See oli üks teema läbirääkimistel. Ma olnuks valmis mingisuguseks languseks, sest Tartu on mu kodulinn ja mul on siin rohkem võimalusi oma perele tähelepanu pöörata. Aga kindlasti ei oleks ma hakanud läbi rääkima, kui palk olnuks poole väiksem.

Millisena paistis teile Tartu haridus-, kultuuri- ja spordielu Munga tänavalt vaadatuna?

Väga hea. Tõsi, spordielus olen ma kogu aeg kaasa löönud, teistes valdkondades vähem. Aga ma ei tee saladust, et enne oma lõplikku jah-sõna küsisin kolleegidelt nende hinnangut. Vastus oli üksmeelne, et Tartu paistab väga hästi välja. Nad kinnitasid minu arvamust, et Tartu on Eesti hariduse, kultuuri, spordi ja teaduse pealinn.

Ometi on Tartu just haridusalal olnud veidi mässumeelne ja ujunud ministeeriumi arvamusega vastuvoolu. Võtame või erakoolide rahastamise või erivajadustega laste koolide pidamise. Missuguse kursi võiks need teemad teie juhtimise all võtta?

Tartu on mõnes valdkonnas Eestist ehk natukene ees ja seetõttu see tundub ministeeriumist vaadatuna võibolla ka natukene mässumeelne. Tõenäoliselt ei ole ka ministeeriumis rumalad inimesed, seega on parim lahendus kuskil keskel.

Koalitsioonilepingu järgi hoiab Tartu oma õpetajate palgad riigi keskmisest kõrgemad, samal ajal astub riigi keskmine meile kandadele.

Kuna Tartu on Eesti hariduse pealinn, peavad ka õpetajate palgad olema pealinnas kõrgemad kui mujal. Ma ei ütle, et palju kõrgemad, ja ma ei ütle, et see on lihtsalt tulev ülesanne. Aga selle eest ma kavatsen kindlasti seista.

Millist kultuuri te tarbite?

Vanemuise teater kindlasti, kuigi ma ei ole näinud kõiki etendusi. Ma ei ole ka eriti musikaalne, seetõttu kontsertidel käin vähem. Aga näiteks mina olin see, kes viis Uno Uiga poistekooriga esimest korda Iirimaale, ja seal me saime väga headeks tuttavateks. Mulle väga meeldis, kuidas ta poisse juhendas. Olin siis Tartu linnavalitsuses välissuhete osakonna juhataja.

Mida silmaga nähtavat ja kultuurielulist tahate oma ametis ette võtta ja suudate ka lõpuni viia?

Minu jaoks on ilma igasuguse kahtluseta kõige suurem ettevõtmine Tartu Euroopa kultuuripealinnaks 2024. See ei ole kindlasti ainult kultuuriprojekt, vaid puudutab absoluutselt kõiki linna valdkondi alates bussiliiklusest ja lõpetades prügimajandusega.

Kuna Tartu on Eesti hariduse pealinn, peavad ka õpetajate palgad olema pealinnas kõrgemad kui mujal.

Ma ei usu, et see asi metsa läheb. Äsja saabusid Tartusse rahvusvahelised nõustajad, kes aitavad projektiraamatut ette valmistada. Kultuuriteenistuses hakkab projektijuht tegelema ainult selle teemaga ja saab ka endale kaks abilist.

Euroopa kultuuripealinna projekt peaks ühendama kõiki linna kodanikke, kõiki linna valdkondi, et meie linn oleks parim ja meid valitaks selleks pealinnaks. Tartu kultuuri peaks see kindlasti jätma tuntava jälje.

Kuidas tajuksid kultuuripealinnaks olemist need tartlased, kes kultuuri vastu erilist huvi ei tunne?

See on nagu Eesti Vabariik 100 projektiga. Kas sul on see tunne, et Eesti riik saab saja-aastaseks või seda ei ole. Kindlasti on väga palju visuaalset tähistamist, et oleme kultuuripealinn. On ka rohkem turiste, kes tulevadki siia selle pärast, et Tartu on kultuuripealinn. See on ka üks argument, miks elavdada siinset lennuliiklust või arendada Tartu-Riia rongiliiklust.

Koalitsioonileppes aastani 2021 on muu hulgas kirjas lubadus rajada Tartu kesklinna kultuuri- ja meelelahutuskeskus ning kujundada Kuperjanovi 9 hoone seltsimajaks. Kas olete valmis andma oma ausõna, et need kaks lubadust täituvad aastaks 2021, ja ära sööma oma mütsi, kui ei täitu?

Ei, mina ei ole kindlasti valmis oma ausõna andma, sest see ei sõltu ainult minust. Need on volikogu otsused, see on koalitsioonileping. Selles suunas ma kindlasti töötan ja teen seda oma parima teadmise kohaselt, aga mütsi ma ära sööma ei ole valmis. Need on kindlasti vajalikud, aga ma kahtlen, kas nad nelja aasta jooksul saavad valmis.

Kas usute Arena multihalli vajalikkusse ja olete valmis selle nimel tegutsema või jätkub see teema halli ettevalmistustööde imiteerimisega?

Arvan, et need ennist nimetatud objektid saavad rutem valmis. Ma ei ole Arena projektiga põhjalikult tuttav, tean, et see on hästi ambitsioonikas, suur ja huvitav. Kuid ma ei ole lõpuni kindel, enne kui pole vaadanud arvutusi, kas see ikka suudab ennast ära majandada. Võimalik, et ma eksin, aga igasuguste selliste suurte rajatiste täitmisega on nii väiksel riigil kui Eesti alati probleeme.

Ma ei tea, millal Tartu lauluväljak viimati täis saadi, võibolla 1994. aasta juubelilaulupeol, aga ma ei tea, et ükski muusik oleks laululava täis toonud.

Teeks siis pigem Tartu laululava korda? See on ju ka koalitsioonilepingus sees.

Väga lihtne on vastata, et jah, teeme muidugi korda! See on lihtsalt niivõrd palju odavam. Laululava on ju olemas ja spordipark seal all ka areneb.

Millal seesama Tähtvere spordipark saaks statsionaarse lumetootmissüsteemi, et otse rajal lund toota?

See on täiesti tõsiseltvõetav projekt, see pole ka rahaliselt midagi utoopilist. Kui laululava hakata korda tegema, siis neid asju tasuks koos teha.

Aastaid on räägitud, et ühest korralikust ujulast on Tartule vähe. Kas on mõeldav, et ehitame veel ühe, vähemalt 25-meetrise basseiniga ujula juurde?

Tean, et on olnud mõte ehitada Aurale juurde soojendusbassein. Kui seal on praegu võistlused, siis sooja ei saa kuskil teha. Kui soojendusbassein oleks kõrval, oleks see küll väga hea asi. Kui selle saaks valmis, võiks edasi vaadata. Aga pinda on vähe, jah. Mul proua käib Arenas ja see on ka kogu aeg täis.

Kas erakonda astute millalgi?

Seda ei seatud tingimuseks, aga suure tõenäosusega tullakse seda mingil hetkel rääkima, eks ma siis mõtlen. Kui Aadu Must seda teemat õrnalt puudutas, vastasin, et laske mul kõigepealt natukene tööd teha, siis vaatame. 

Madis Lepajõe (62)

• Tartu hariduse-, kultuuri- ja spordivaldkonna abilinnapea.
• Sündinud vanemate ülikooliõpingute ajal Venemaal, alates 1. eluaastast elanud Tartus.
• Omandanud Eesti põllumajanduse akadeemias mehaanikainseneri eriala (1978) ning õppinud Tartu riiklikus ülikoolis kaks aastat välismajandussuhteid (lõpetamata).
• 1990. aastast töötas Tartu linnavalitsuses spordiosakonna juhatajana, seejärel välissuhete ning ettevõtluse arengu osakonna juhatajana.
• 1998. aastast kuni läinud nädalani töötas haridus- ja teadusministeeriumi asekantslerina (töövaldkonnad noortepoliitika, välissuhted, eurolõime, ELi tõukefondid, sport).
• On olnud Worldloppeti peasekretär, rahvusvahelise jalgratturite liidu komissar, kuulub muu hulgas Eesti jalgratturite liidu ja klubi Tartu Maraton juhatusse.
• Abielus, kaks last ja kaks lapselast.