Päevatoimetaja:
Jens Raavik
+372 739 0371

Ülehomme esietenduv «Hüljatud» räägib loo inimlikkusest ja empaatiast

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Kuigi sel laupäeval Vanemuises esietenduv maailmakuulus muusikal «Hüljatud» jutustab elust kahesaja aasta tagusel Prantsusmaal, on selle sõnum aktuaalne ka tänapäeva Euroopas. 

«Hüljatute» lavastaja soomlane Samuel Harjanne on varem ka ise samas muusikalis mitu korda mänginud. Esimest korda juhtus see juba lapsepõlves, kui ta kümneaastase poisina mängis Gavroche’i. Teist korda aastal 2010, kui «Hüljatud» jõudis Helsingi linnateatri lavale. 

Harjanne on enda sõnul Victor Hugo kuulsa romaani põhjal kirjutatud muusikali näinud nii Ameerikas Broadwayl kui Londonis West Endis. Viimases on seda nüüdseks mängitud järjepanu üle 30 aasta. Lisaks on sellest tehtud mitu filmiversiooni. Eestis mängiti «Hüljatuid» esimest korda 16 aastat tagasi Tallinna linnahallis. Toona oli lavastaja Georg Malvius.

«Olen näinud mitut versiooni ja olen paljudesse olnud kaasatud. Pole ühtegi teist muusikali, mida ma tunneks niivõrd läbi ja lõhki. Loomulikult on need kõik minu Vanemuise lavastust ka mõjutanud,» ütles Harjanne.

Laval sajab uduvihma ja kõik püssid, mis pauku teevad, on valminud Vanemuise meistrite käe all.

Lavastaja sõnul on kõik «Hüljatute» peaosatäitjad tulnud läbi tiheda valikusõela ning töö Vanemuises on talle olnud nauditav. «Katsetasime rohkem kui 200 inimest ja ma arvan, et oleme tõesti leidnud sellesse muusikali parimatest parimad. Nad teevad fantastilist tööd ja ma olen selle üle väga õnnelik,» ütles Harjanne. Ta kiitis kogu Vanemuise meeskonda.

Aktuaalne ka tänapäeval

«Hüljatute» lugu kannab lavastaja arvates mitut sõnumit, kuid tema on püüdnud rõhutada seda, kui tähtis on inimlikkus ja kaastunne.   

«Kui vaadata, mis on Euroopas viimastele aastatel juhtunud, siis kõige tugevamalt on meid mõjutanud põgenikekriis. See on olnud suur poliitiline katsumus kogu Euroopa Liidule. Need on inimesed, kes on põgenenud oma kodudest ja keda me püüame sulandada oma ühiskonda. Minu meelest ongi need põgenikud tänapäeva hüljatud,» tõmbas Harjanne paralleele nüüdisajaga.

Raske proovikivi

«Sellest loost on möödas üle 200 aasta, aga ma arvan, et see kõik kehtib ka nüüd. Empaatia üksteise suhtes, kaastunne, inimeste hirmsad tragöödiad. Nad püüavad leida oma teed, et alustada uut elu,» lisas lavastaja.

Töö Vanemuises on Harjanne sõnul olnud raske proovikivi ka tehnilises mõttes. Laval sajab uduvihma ja kõik püssid, mis pauku teevad, on valminud Vanemuise meistrite käe all.

«Meil on ka väga palju dekoratsioone, mis on laval liikumises. See kõik peab sobituma muusika ja valgustusega. Laval on korraga ligi 60 inimest, peaaegu poole rohkem, kui oli Broadwayl,» kirjeldas Harjanne.

Eile hommikul ja õhtul mängiti Vanemuise suures majas lavastust läbi. «Kindlasti pole see veel valmis, aga olen rahul sellega, kuhu oleme praeguseks jõudnud. Oleme palju paremas seisus, kui kartsin. Esimest korda tuli ka orkester taha ja asjad hakkavad paika loksuma. See ongi teatrimaagia, kui kõik kokku pannakse,» rääkis Harjanne. Ta avaldas lootust, et «Hüljatuid» mängitakse Vanemuises vähemalt paar aastat.

«Hüljatutest» on pärit sellised hitid nagu «I Dreamed a Dream», «Bring Him Home», «One Day More» ja «On My Own». Muusika autor on Claude-Michel Schönberg ja originaaltekstide autorid Alain Boublil ja Jean-Marc Natel. Eesti keelde on tekstid tõlkinud Kirke Kangro, Villu Kangur, Tõnu Oja ja Leelo Tungal.

Esietendus

  • Muusikali «Hüljatud» esietendus on Vanemuises 25. novembri õhtul.
  • Lavastaja Samuel Harjanne (Soome), muusikajuht Martin Sildos, dirigent Taavi Kull, kunstnik Karmo Mende, koreograaf Gunilla Olsson (Rootsi) ja valguskunstnik Petri Tuhkanen (Soome).   
  • Osades Koit Toome või Mikk Saar, Marko Matvere või Tamar Nugis, Ele Millistfer või Nele-Liis Vaiksoo, Maria Listra või Elizabeth Paavel, Kaarel Targo (Must Kast), Hedi Maaroos või Kärt Anton, Rasmus Kull või Imre Õunapuu (Rakvere teater), Kaire Vilgats või Helen Hansberg, Hannes Kaljujärv või Lauri Liiv, Mairo Libba või Hannes Hanimägi, Reneli Husu või Sofija Selivanova, Loore All või Katri Kade, German Gholami, Rolf Roosalu, Ruudo Vaher, Norman Salumäe, Matis Merilain, Mihkel Tikerpalu, Oliver Timmusk ja Egon Laanesoo. Lavastuses teevad kaasa Vanemuise ooperikoor, sümfooniaorkester ja bänd.
Tagasi üles