:format(webp)/nginx/o/2017/11/22/7336985t1h2118.jpg)
Tartu ülikooli kliinikumi nõukogu rahuldas eelmisel nädalal kliinikumi juhatuse liikme ülemarst Margus Ulsti tagasiastumispalve. Tema lahkumiseni viisid pinged kliinikumis ja arstide liidu taotlus, mille oli kaasa toonud eetikanormide vastu eksimine raviveaga haigusloo käsitlemisel.
Kuna kliinikumil tuli maksta selle loo kannatanule kopsakas hüvitis, tõusis teravalt üles ka küsimus, kas ja kuidas toimib ravivigade korral arstide vastutuskindlustus.
Eesti arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa ütleb, et kaitsta on vaja ühtviisi nii patsientide kui arstide õigusi. Arstide üks olulisim eetikapõhimõte on: eelkõige ära kahjusta patsienti. Paraku kaasneb ravimisega alati risk ning paratamatult võib ette tulla tüsistusi ja eksimusi. Arstide liit peab õigeks, et patsiendid saavad oma kannatuste eest hüvitist, kuigi tervisekahju rahaga kinnimaksmine näib mõnes mõttes küüniline. Aga sageli käib jutt ka mitte ainult valurahast, vaid otsestest kuludest, mille toovad kaasa töölt eemal viibimine ja ravi pikenemine.
Rehemaa räägib, et ühtegi arsti ei tohiks selle eest, et ta oma tööd teeb, süüdi mõista ja kriminaalkorras karistada. Isegi kui arst või ravimeeskond on haiguse diagnoosimise ja ravimise ajal vastu võtnud vale otsuse, selgub see alles tagantjärele. Otsuseid on vaja teha aga sageli väga pingelises olukorras ja kiiresti.
Arstide liit on ühekorraga nii kutseorganisatsioon kui ametiühing ning liidust saavad peasekretäri sõnul selle liikmed abi kõikide probleemide korral, mis kerkivad esile kas seoses töösuhete, patsientide kaebuste või kahjunõuetega.
«Arstide liidu liige on kaitstud vastutuskindlustusega, abi anname juriidilistes küsimustes, vajaduse korral kuni kohtuni välja,» selgitab Rehemaa. Kui üldisemalt rääkida, siis arstide liidu tähtsaimateks ülesanneteks peab ta meditsiinikultuuri arendamist ja tervishoiupoliitikaga tegelemist, et aidata paremaks muuta Eesti tervishoiusüsteemi ja anda patsientidele head arstiabi.
Rehemaa kordab, et kui ravimises on midagi tõepoolest viltu läinud, on patsiendil õigus saada hüvitist. «Aga patsientide olukord Eestis on keeruline, sest riiklik patsiendikindlustus, kus kahju hüvitataks ilma kohtusse minemata, puudub,» ütleb ta.
Haiglad eelistavad sageli valida kohtuvälise kokkuleppe tee, see tagab konfidentsiaalsuse ning juhtum ei satu avalikkuse ette.
Kuna hüvitise nõudmine käib kohtu kaudu, siis kerkib paratamatult esile süü küsimus ehk keegi tuleb mõista süüdi ning see tekitab arstide meelest olukorra, mis soodustab ravivigade peitmist ja varjamist.
Ka Tartu ülikooli kliinikum ja teised haiglad eelistavad Rehemaa sõnul sageli valida kohtuvälise kokkuleppe tee. See tagab konfidentsiaalsuse ning juhtum ei satu avalikkuse ette.
Praegune «süsteem» on Eestis selline, et patsient või tema advokaat läheb kahjunõudega kõigepealt haiglasse. Kui asi laheneb kohtueelses etapis ning haigla juhid ja kahjukannataja esindaja lepivad omavahel rahas kokku, on see patsiendile ja advokaadile kõige lihtsam tee, kuna nad ei pea haiglale kahjusid dokumentaalselt tõendama.
Juhul kui haigla ei ole nõus maksma, siis enamasti ei viida hagi kohtusse, vaid tehakse avaldus politseisse, kus uurijad teevad raske töö ise ära. Süüdistust ei esitata aga mitte haiglale, vaid arstile. Kui seejärel selgub, et midagi ongi valesti läinud, siis esitatakse uuesti ka rahaline nõue otse arstile, aga sagedamini siiski haiglale, kuna haiglalt on lootust raha kergemini kätte saada.
/nginx/o/2017/11/23/7338355t1h521a.jpg)
«Aga mida meie meditsiin tegelikult vajab, on see, et tüsistused ja ravivead oleksid kirjeldatud, läbi analüüsitud ning et neist oleks võimalik õppida. Ja teiselt poolt, et patsiendil oleks kahjuhüvitist lihtne kätte saada,» rääkis Rehemaa. «See on patsiendiohutuse ja arstiabi kvaliteedi küsimus. Kogu tervishoiusektor ootab mittesüülisel vastutusel põhinevat patsiendikindlustust, aga selle loomisega tegeleb sotsiaalministeerium juba üle kuue aasta.»
Küsimusele, kuidas võiks välja näha riiklik patsiendikindlustussüsteem, mida Eestis veel ei ole, vastab Rehemaa, et peaksime eeskuju võtma Soomest. Patsient läheb seal oma nõudega ekspertidest koosneva komisjoni ette, kus kaebus läbi vaadatakse ja otsustatakse, kas kahju tuleb hüvitada. Ja hüvitise määramise põhimõtted ning summad on kirjeldatud seaduses.
«Nii kaoks ära praegune nii patsientide, arstide kui ka haiglajuhtide närve sööv ja väga aeganõudev süüdlase väljaselgitamine ja kohtus käimine,» selgitas Rehemaa.
Küsimuse peale, kust tuleks riiklikku patsiendikindlustusse raha, vastas Rehemaa, et õige oleks see eraldada riigieelarvest, kuna risk, et inimene haigestub ning temaga ravil olles midagi ootamatut juhtub, on kõigil olemas.
Mis puutub arstide liidu vastutuskindlustusse, siis on see Rehemaa sõnul toimiv kindlustus, mis hüvitab arstilt väljanõutava kahju ning korvab ka õigusabi kulud kohtueelsel ajal ja kohtus. Rehemaa kinnitusel on sellest kindlustusest arstidel päriselus ka tõepoolest abi olnud.
«Aga haigla kui juriidiline isik ehk tööandja meie kaudu kindlustatud ei ole,» märgib ta.
Rehemaa ei väsi kordamast, et asi, mis arste enim häirib, on mittesüülise vastutuskindlustuse puudumine Eesti tervishoiusüsteemis.
«Ka maailma terviseorganisatsioon (WHO) on meie praegust olukorda analüüsinud ja leidnud, et riigis peaks olema tüsistuste register ning arstid peaksid sealjuures olema karistushirmust vabastatud,» ütleb ta.
Eesti arstide liit on mõjuvõimas organisatsioon, kuhu kuulub üle 3000 liikme. Töötavatest arstidest on liidu liikmed ligi seitsekümmend protsenti. Arstide liidu ja teiste tervishoiutöötajate organisatsioonide tegevuse ja nõudmiste tulemusena on paranenud meditsiinitöötajate töötingimused ja palgad ning ka poliitikud on hakanud mõistma, et tervishoiusüsteem vajab õiglaseks toimimiseks senisest rohkem raha.
Heli Paluste, sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juht
Eelnõu tervishoiuteenuse osutaja vastutuskindlustuse loomiseks on sotsiaalministeeriumis väljatöötamisel.
Selle ettevalmistamise käigus on sotsiaalministeeriumi esindajad ning tervise- ja tööminister kohtunud ka arstide esindajatega, viimati vähem kui kuu aega tagasi.
Me oleme endiselt seisukohal, et seda on vaja, ja oleme osalistele ka selgitanud, miks eelnõu ettevalmistamine on planeeritust rohkem aega võtnud.
Tervisevaldkonnas on ministeeriumi jaoks praegu kõige olulisem tervishoiu lisarahastamisega seotud seaduste ja nende rakendusmääruste ettevalmistamine, et tagada tulevast aastast tervishoiule lisaraha ning pikemas perspektiivis tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkus.
Vastutuskindlustuse teemaga on ministeeriumil kavas intensiivsemalt tegeleda tuleva aasta jaanuarist.
/nginx/o/2017/03/03/6402519t1hc278.jpg)