Kõik sai alguse ligi kuuskümmend aastat tagasi, kui tollal vaid 21-aastane Heino Prost otsustas hakata koguma põllutöömasinaid, mille elu on juba elatud.
Talgud andsid muuseumile uue lootuse
9. mai 2011, 14:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nüüdseks on tal üle 400 eksponaadi, nende hulgas 30 rehepeksumasinat ja 20 traktorit, üks haruldasem ja väärtuslikum kui teine.
Heino Prost peab oma abikaasa isatalus Elva külje all muuseumi, kus näiteks eelmisel aastal käis 14 000 külastajat. Paljud teavad teda nägupidi laatadelt ja üritustelt, kus ta aastate jooksul on oma masinatega kohal käinud – kokku 159 korral.
8. veebruari lõuna ajal juhtus aga suur õnnetus, kui eksponaatide varjualuseks oleva kuuri katus lume raskuse all kokku kukkus ning masinaid lõhkus.
Abikäsi kaugelt
«Kitsed olid kõik tagajalgadel,» kirjeldas samal ajal laudas loomi söötnud Prost valju pauku, millega katus ta hinnalistele masinatele peale kukkus. Pool kuuri jäi esialgu püsti, selle katus oli kaetud plekiga ja lumi libises maha.
Püsti see aga pikaks ajaks ei jää, sest peremehe poeg Jaan Prost-Kängsepp valmistub uue hoone ehitamiseks. «Projekt on sisuliselt valmis, aga kõik sõltub rahast ja tööjõust,» rääkis Prost-Kängsepp, kes on lapsest saati masinate keskel olnud ning isa lootust mööda võtab ühel päeval ka muuseumipidamise üle.
Enne kui saab uut hoonet ehitama hakata, tuli aga lahti saada masinate peale kukkunud seintest ja katusest.
«Teeme ära!» talgute pidamine masinamuuseumis ei olnud paari päeva pärast 78-aastaseks saava Prosti enda mõte. Temaga võttis ühendust hoopis Põhja-Eesti mees Peeter Kivimäe, kes peab Kuusalu vallas sepandusmuuseumi.
Kivimäe luges õnnetusest interneti auto- ja motofoorumist, kus see oli vanatehnikahuviliste hulgas suurt vastukaja tekitanud. «Ega ma ei ole eriti interneti pooldaja, aga vahel on tast kasu ka,» muigas Kivimäe, kes algatas teema abikäe ulatamiseks ning meelitas inimesi lähedalt ja kaugelt appi.
Talguline Merje Jürisalu tuli Elvast appi risu tassima koos pisipojaga, kes tuli aga liigse agaruse tõttu ühel hetkel ära koju viia. Töötegemise koha valis Jürisalu ühest küljest selle läheduse pärast, teisalt aga tundis ta väheke majaperemeest. «Piinlik öelda, aga ma pole siin varem käinud,» tunnistas ta.
Lisaks talgulistele käisid Prosti sõnul päev varem abiks Elva keskkooli 11. klassi õpilased ning peagi on oodata välismaalt abistajaid, kes mõistavad vanade masinate väärtust ja tahavad aidata.
Ikka risu ja riisumine
Kõige rohkem korraldati laupäeval tavapäraselt heakorratalguid. Koristajad käisid üle näiteks Puhja ja Tõrvandi parkidest, Sika ja Raadi kalmistutest ning mitmest terviserajast.
Rahingel kogunesid nii noored kui loomad puhastama ekstreemparki. Talgujuht Martin Bachmann rääkis, et ära tuli põletada vanu puit- ja vineerkonstruktsioone ja minema vedada kaks kärutäit muud sodi.
Lisaks paarikümnele inimesele olid abiks ka kaks taksikoera, kes ei laiselnud niisama päikse käes, vaid andsid oma panuse künkasse kindlasti väga vajalikke auke kaevates.
Hoopis omapärased talgud tehti aga Võnnu kultuurimajas, kuhu juhataja Marju Marga kutsus külarahvast tantse õppima. Mitte lihtsalt selleks, et niisama lõbus oleks, vaid suurema eesmärgiga: 4. juunil on Võnnus kaerajaani võistu- ja teatetantsimine ning selleks ajaks peab kõigil ju kaerajaan selge olema.
«Teeme ära!»
• Sel korral osales talgutel Tartu linnas 222 ja maakonnas 1277 inimest, kogu riigis oli osalejaid 24 031.
• Linnas peeti talguid üheksas ja maakonnas 63 kohas.
• Maakonna kõige suuremad talgud olid Luunjas, kus 140 kodutütart koristasid laagripaika ja metsaalust.
• Tartu linnas oli kõige suurem kogunemine Raadil Eesti Rahva Muuseumi juures, kuhu tuli vähemalt 160 inimest.
• Kõige enam oli heakorratalguid.
Allikas: «Teeme ära!»