:format(webp)/nginx/o/2017/11/21/7332623t1hb2b8.jpg)
Paljusid Eesti kortermaju, kus seni pole ühistut loodud, ootab uuest aastast ees suur muudatus. Nimelt jõustub uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus ja kui seni polnud elanikud pidanud ühistu loomist vajalikuks, siis uuest aastast loob neile ühistu riik ise.
Sellise muudatusega soovib seaduseandja parandada korterelamute haldamist ja kehtestada kõigis neis samad reeglid. Asjatundjad peavad iga korterelamu juurde juriidilise keha tekkimist asjaajamise suhtes mõistlikuks, kuid tõdevad, et ühistu juhatustesse pole liikmeid leida just lihtne.
Kui majas on juba korteriühistu olemas, ei too seadusemuudatus endaga kaasa suuri muutusi. Ühistu põhikiri ja nimi tasuks siiski üle vaadata, soovitas Eesti omanike keskliidu juhatuse esimees notar Priidu Pärna.
Veidi alla pooltes Eesti kortermajades aga ühistu puudub ja neile loob riik need nüüd tasuta, annab mittetulundusühingule nime ja kannab selle registrisse.
Miks seda vaja on? «Ühistu on võimalus, mitte õnnetus,» rõhutas Pärna. Ühistuta peaksid elanikud ise ükshaaval sõlmima kõiki teenusepakkujate üldlepinguid, sõnas ta. Riik aga soovib viia kortermajade juhtimise ühtsetele alustele. Muu hulgas pole uuest aastast ka kinnisvaraarendajail enam võimalik arendusprojekte teha, ilma et kortermaja juurde oleks loodud ühistu.
Kogemus näitab, et ilma ühistuta kulgeb kortermaja juhtimine senikaua hästi, kuni inimesed ei lähe omavahel tülli.
Kui majas on kuni 10 korteriomandit või kuuluvad kõik korteriomandid ühele isikule, siis ei pea omanikud juhatust valima ja registrit teavitama, selgitas Pärna. Korteriomanikud esindavad ühistut sel juhul ühiselt või mõnele omanikule antud volikirja alusel. «Soovitav on siiski ka väikestes majades juhatus valida ja see registrisse kanda,» märkis Pärna.
Ta rõhutas samas, et kuni 10 korteriomandiga elamu ühistu võib pidada kassapõhist raamatupidamist ja ei pea esitama majandusaasta aruannet juhul, kui juhatust pole registrisse kantud.
Ühistut ei looda, kui kinnistu on kaasomandis. Kui maja haldamiseks olid korteriomanikud varem nimetanud valitsejaks haldusfirma või kellegi omanikest, siis uuel aastal satub too selles majas automaatselt juhatuse ülesannetesse.
Seadusemuudatuste ja nende nüansside tutvustamiseks on omanike keskliit juba korraldanud üle Eesti hulga infotunde. Mõned on veel ka tulekul. Küsimuste korral ja lisainfo saamiseks soovitatakse pöörduda keskliidu poole e-kirjaga omanikud@omanikud.ee või helistada telefonil 642 7020.
Ehkki paljudele võib ühistu tulek tekitada muremõtteid, on selles palju häid momente, leidis Eesti korteriühistute liidu lõuna regiooni esinduse juhataja Dagmar Mattiisen. «Inimesed kardavad, et mis nüüd saab, ja algus võibki olla natuke raske, aga ajapikku teeb see elu lihtsamaks,» kinnitas ta.
Kogemus näitab, et ühistuta kulgeb kortermaja juhtimine senikaua hästi, kuni inimesed ei lähe omavahel tülli. Paraku kipub ikka mõni elanik jääma võlgu või on kellegagi seotud mõni teine probleem. Võlgnikult on raha kätte saada väga keeruline, eriti siis, kui omavahelisi kokkuleppeid pole sõlmitud seaduste järgi, märkis Mattiisen.
Tartus on korteriühistuid vanemates majades loodud aktiivselt, kuid uuemates majades kasutatakse pigem haldusteenust ja ühistuid pole. Kinnisvarafirmad eelistavad pärast maja valmimist ja korterite müümist jääda kas ise või tütarfirma kaudu maja haldajaks, sest haldusteenus on nende leib.
Mattiiseni sõnul pole Emajõelinnas praegu ühistut umbes paarisajas, peamiselt uuemas majas. Ühelt poolt on uuemad korterelamud atraktiivsemad noortele, sest neisse eluaseme soetamiseks saab kergemini laenu. Teisalt on näha, et nooremad inimesed ei soovi enam ühistuga tegeleda.
Pankade laenupoliitika soodustab uuselamuid, ja see omakorda muudab raskemaks vanemate kortermajade olukorda, sest need entusiastlikud inimesed, kes omal ajal ühistu lõid, hakkavad vanemaks jääma, nentis Mattiisen. Ka Tartus on tema sõnul ühistu juhatustesse väga raske inimesi leida, rääkimata väiksematest kohtadest.
/nginx/o/2013/07/05/1876342t1h879e.jpg)