Hävimisohus olnud tõugja populatsioon hakkas teadlaste abil kosuma

Eesti loodushoiu keskuse kalateadlane Meelis Tambets ja Haaslava kalamajandi perenaine Riina Kalda tõmbasid eile hommikul noori tõugjaid täis koti suu kindlat kinni ning kinnitasid, et hapnikuga rikastatud vees peavad kalad vastu õhtuni. Laeva jõkke jõudsid väiksed kalad juba eile ennelõunal.

FOTO: Margus Ansu

Tartu lähistel tegutseva Haaslava kalamajandi Carpio perenaine ning peremees Riina ja Rein Kalda alustasid tänavu varakevadel teadlaste toodud sugukalade marjast tõugjate kasvatamist. Nüüd rändavad noored isendid Laeva jõkke.

See järjekordne samm annab lootust, et Eestis hävimise äärele sattunud ning range püügikeelu all olnud kalaliiki ootavad ees paremad päevad. Juba räägitakse ka võimalusest, et varsti ei pea kalamehed kõiki tõugjaid vette tagasi laskma.

Püüda veel ei tohi

«Nägime nende kasvatamisega päris palju vaeva, sest tõugjas on väga problemaatiline kala,» tutvustas Riina Kalda põgusalt oma töö üksikasju. «Nimelt on tal hästi kleepuv mari. Katsetasime kõigepealt kolm aastat, alles siis hakkas asi õnnestuma. Tänavu on pealegi vesi väga kõrge, mistõttu pidime noorte kalade kättesaamiseks tiigi tühjaks pumpama.» 

Samal ajal jõudsid kilusuuruseks kosunud noortele tõugjatele kalamajandisse järele MTÜ Eesti Loodushoiu Keskus (ELK) kalateadlane Meelis Tambets ja projektijuht Mart Thalfeldt. «See on meil siit juba kolmas reis kalakotiga,» teatas Tambets sissejuhatuseks.

Väikesed tõugjad.

FOTO: Margus Ansu

ELK alustas sellesuviste tõugjate asustamist Laeva jõkke läinud reedel – siis lasti vette esimesed 3000 noort kala. Pärast seda tehti nädalavahetusel kalakotiga, milles loksus hapnikuga rikastatud vesi, veel paar reisi. Kokku asustatakse tänavu Laeva jõkke ligi 10 000 tõugjat. 

Karpkalaliste seltsi kuuluvat 40–70 sentimeetri pikkust röövkala tõugjat on Eesti vetes vähe. Peamiselt elab ta Peipsi järves ja Võrtsjärves ning nendega seotud suuremates jõgedes. Eestis on tõugja püük aasta ringi keelatud, sest ta on arvatud kolmanda kategooria kaitsealuste liikide sekka ja kantud ka punasesse raamatusse. 

Milleks asustada jõgedesse kala, mida püüda ei tohi? Kas püügikeeld on ikka põhjendatud? Nimelt väidavad kalamehed viimasel ajal, et tõugjat on meil juba päris palju.

«Tõsi, tõugja arvukus on tänu asustamisele juba nii suur, et keskkonnaministeeriumisse on loodud asjaomane töörühm ja alanud on diskussioon, kas võiks lubada teda taas pisut püüda,» vastas Meelis Tambets. «Piirangud jäävad kindlasti ka tulevikus, kuid võimalik, et neid leevendatakse.» 

Mitme aasta töö

ELK on varasemal paaril aastal Emajõe süsteemi asustanud ligi 70 000 tõugjat. 

Meelis Tambetsi sõnul on nüüd näha, et tõhus kaitse ja asustamine kannavad vilja ja kui kõik laabub ka edaspidi hästi, saavad tulevikus töö tulemusest osa kõik.

Tänavusügisene 10 000 tõugja asustamine Laeva jõkke on osa ELK projektist Happyriver, mille käigus puhastati 2015. ja 2016. aastal Laeva jõe alamjooks, taastati jõe luht ja puhastati koelmualad võsast. Rahaliselt toetavad Happyriveri elluviimist Euroopa Liit programmi Life kaudu ja keskkonnainvesteeringute keskus (KIK).

Tagasi üles