Umbes aasta tagasi oli 17-aastase Oliveri (perekonnanimi toimetusele teada – KK) elus raske aeg. Toona põhikooli viimase klassi noormees tundis ühtäkki motivatsiooni langust, tal oli stress, hinded olid halvad ja sõpradega tekkisid probleemid.
Tugilad on paari aastaga aidanud sadadel noortel tagasi raja peale saada
«Üks kõige suuremaid motivatsioonilangusi oli siis, kui isa suri vähki. Pärast seda ei tahtnud ma enam mitte midagi teha,» tunnistas Oliver. Tal oli hetki, kui ta ei hoolinud millestki ja arvas isegi, et kool jääb lõpetamata. Esialgu ei julgenud ta abi saamiseks mitte kellegagi rääkida, ka emaga, kellega tal pole nii hea suhe, kui oli isaga.
Pingutus eesmärkide nimel
Ühel päeval tulid Oliveri kooli noorsootöötajad rääkima noorte tugilatest. Tugilad, mida on üle Eesti praeguseks viiekümne ringis, aitavad just temasarnaseid noori, kellel on raskusi kooli lõpetamisega või kes üldse ei õpi ega tööta.
Oliver tundis, et tugilast võib talle abi olla. Nii viiski elu noormehe kokku Tähe tänaval tegutseva MTÜ Noored Toredate Mõtetega tugila töötaja Kirsika Mühlbergiga. Tavaliselt saadavad 15–26-aastasi noori tugilasse vanemad, sõbrad või kooli sotsiaaltöötajad, Oliver aga on Mühlbergil ainuke, kes on tulnud ise tema jutule.
Kõigepealt rääkis 9. klassi poiss noorsootöötajale, mis on tema elus viimasel ajal juhtunud ning miks on kõik halvasti. Seejärel hakkas Mühlberg teda suunama, et leida motivatsiooni, mis Oliverile taas jõudu annaks. «Rääkisin Kirsikale, mida soovin oma elus teha, ja tema suunas mind eesmärkide nimel pingutama. Ta andis tuge, et oma unistused täide viiksin,» sõnas Oliver.
MTÜ Noored Toredate Mõtetega noorte tugila teine töötaja Liia Kass usub, et kindlasti saavad noori aidata nende vanemad. Mitte alati ei soovi aga laps oma vanematele välja näidata, et ei saa elus hakkama või tal on raske. «Kui ma olin 15-16-aastane, ei tahtnud minagi ema juurde minna ja muredest rääkida. Lihtsam on võibolla rääkida inimesega, kes ei tunne sind ja näeb ainult seda, mis mured sul on,» lausus Kass.
Oliver õpib praegu Tartu kutsehariduskeskuses laomajandust. Noormees usub, et tal oli jõudu kevadel põhikool lõpetada just tänu sellele, et leidis enda jaoks noorte tugila. Kuigi Oliver käib kutsekoolis, unistab ta edaspidi näitlejakarjäärist.
Noorsootöötajaga kohtub ta siiamaani. Noormees arvab, et on raskest ajast enam-vähem üle saanud, siiski vajab ta tuge. Mühlberg, kes on aasta aega töötanud tugilas spetsialistina, arvab samuti, et kuigi noormees on edukalt lõpetanud kooli ja asunud edasi õppima, tuleb teda nüüdki toetada.
Halb seltskond
Põhjusi, miks noored tugila töötajate juurde jõuavad, on mitmeid: motivatsioonipuudus, probleemid kodus või sõpradega, halba seltskonda sattumine.
Viimane oligi põhjus, mis viis Kadri (nimi muudetud, täisnimi toimetusele teada – KK) kokku Tähe noorteklubi tugila koordinaatori Merilin Kalavusega.
Praeguseks 20. eluaastates Kadri lõpetas neli aastat tagasi keskkooli ja läks välismaale tööle lapsehoidjaks. Nii kodu- kui välismaal puutus neiu kokku narkootikumidega. Võõrsil läks Kadri nende tarvitamisega niivõrd liiale, et lõpetas haiglas ning pere, kus ta töötas, palus tal lahkuda. Vahepeal käis Kadri Eestis, kuid taas välismaale tagasi läinud, hakkas ta sõprade-tuttavate mõjutusel jälle narkootikume tarbima.
Selle aasta alguses tuli Kadri koju tagasi sooviga oma elus midagi muuta. Töötukassas arvel olles ja tööd otsides kuulis ta esimest korda noorte tugila programmist. Sealt sai ta jõudu, et tööle kandideerida, mida ta oma mineviku pärast pelgas. Sellel sügisel kolis neiu Tartusse ja alustas ülikoolis õpinguid.
Kadri tunnistas, et tarvitas viimati narkootikume sel suvel. Kuna neiu pole oma probleemi täiesti seljatanud, aitab teda Merilin Kalavus: nad kohtuvad aeg-ajalt ja vestlevad. Samuti käib Kadri psühholoogi juures.
Paindlikkus
Noorte tugilad on tegutsenud üle Eesti peaaegu kaks aastat. Selle aja jooksul on programmi kaasatud neli tuhat noort, kellest neljandik on leidnud enamasti tagasitee kooli või tööle. Suurema osa noortega noorsootöötajad veel tegelevad.
Noorsootöötajad peavad noorte tugila tugevaks küljeks paindlikkust. Tugila töötajatelt abi saamiseks ei pea noortekeskuse uksest sisse astuma, vaid alati saab kirjutada või Facebookis rääkida ehk toimida nii, kuidas on end julgem avada. Kui kirja teel on hea kontakt saavutatud, saab alati silmast silma kohtuda ja üheskoos järgmised sammud paika panna.
Nii Tähe noorteklubis kui ka MTÜs Noored Toredate Mõtetega on edulugusid paari aasta jooksul olnud palju: vastavalt 188 ja 40 ringis. Peagi lisandub umbes kuuskümmend. Merilin Kalavus selgitas, et edukaks peavad noorsootöötaja neid lugusid, kus noor on käinud kuus kuud tööl või koolis.
«Kui rääkida arvudest, siis meie meeskond on selle kahe aasta jooksul Eestis kõige edukam olnud,» ütles Kalavus.
Kedagi hätta ei jäeta
Kalavuse sõnul on iga noore puhul väga individuaalne, kui kaua läheb aega, et ta leiaks taas motivatsiooni minna kooli või tööle tagasi. «Enamasti kulub paar kuud, kuid võib kuluda ka nädal või pool aastat. Sõltub sellest, millist tuge noor vajab,» lausus ta.
Lisaks edulugudele on muidugi neid juhtumeid, kui kõik ei lähe nii hästi. Liia Kass rääkis, et selliseid juhte on tal mitu, kus tundub, et esialgu on noorel kõik hästi, aga hiljem selgub, et valitud eriala või töö talle siiski ei sobi. Sellises olukorras tuleb alustada otsast peale ja leida noore jaoks kõige õigem tee. Üks on aga kindel: ühtegi tugilasse pöördunud noort hätta ei jäeta.
Noorte tugila on osa Euroopa Liidu algatatud noortegarantii tegevuskavast, mille eesmärk on aidata töö kaotanud või koolist lahkunud noortel naasta ühiskonnaellu. Noored, kellel pole tööd, kes ei käi koolis või kes tunnevad, et pole parasjagu seal, kus soovivad olla, saavad pöörduda noorte tugilatesse üle Eesti. Lisateavet ja tugila töötajate kontaktandmed leiab aadressilt tugila.ee.