Nüüdiskunsti väljapaneku suurim osa «Jumalanna ex machina» on välja pandud kunstimaja teisele korrusele. Seal leidub küll ka videoid, mida saab vaadata suurel ja väiksel pinnal, kuid erutavamad on liikumatud teosed.

Erutavamad teosed

Näiteks Anda Magone on toonud vaatajate ette tsükli «Kaksikud», mis näituse kuraatori Jana Kukaine sõnul on arenenud kümnendipikkuses koostöös Anda Magone sõbra, Saksamaal elava naiskunstniku Landoga. Fotosessiooni ajendiks oli idee «teha igal kohtumisel alasti foto, et näha meie naha vananemist». Kohtumised koos pildistamisega jätkuvad.

Lausa sülje paneb jooksma ja neelud käima Rasa Jansone installatsioon «Dieet», mis asub teise korruse parempoolses pimendatud külgsaalis. Näitusevaatajal tuleb sisenedes võtta riiuli külge riputatud lamp. Selle valgel saab imetleda koduseid purki pandud aia-, põllu- ja metsasaadusi.

Peaaegu kahe meetri kõrgusel ja nelja meetri pikkusel riiulil on purke umbes 500. Mõnele neist on kleebitud sildid tsitaatidega. Näiteks: «Sa ei tee enam kunsti? Jäid rasedaks?», «Sa võiksid veetlev olla. Absoluutselt. Kui näeksid natukenegi vaeva», «Nad võivad rahulikult täita looduse poolt ettenähtud ülesandeid».

Nagu nüüdiskunstile iseloomulik, on teostega kaasa pandud tekstid selle kohta, mida kunstnik on kujutanud. Aitäh selgitamast! Nii on ka omaette ruumis kunstimaja esimesel korrusel Margrieta Griestiņa «Daggy viimne selfie» puhul, kuid aknalauale pandud tutvustus annab teose sisu edasi üsna uduselt.

Jõhkralt feministlik on kunstimaja monumentaalgaleriisse välja pandud Mētra Saberova isikunäitus «Pimpin’ Yo Mama Crib», mille keskel on tühi lapsevanker. Kuraator Šelda Puķīte sõnul kasutab kunstnik oma keha instrumendina, mille abil mängida läbi meditsiiniturismi stsenaariume.

Jõhkralt feministlik

Kunstnik ise on lisanud järgmist: «Operatsioonide kogemus – Tais tehtud steriliseerimine (munajuhade sulgemine), Poolas tehtud hümenoplastia (neitsinaha kirurgiline taastamine) ning Bulgaarias läbi viidud kehavälise viljastamise (in vitro) konsultatsioonid – on ühendatud igapäevaelu triviaalsusega, tõsistele teemadele lähenetakse rõõmsalt.»

Saberova on oma sõnul tõstnud fookusesse sellised teemad nagu «emaduse normatiivsus, lastetute inimeste stigmatiseerimine, naise keha objektiviseerimine ning neitsilikkuse diskrimineeriv iseloom».

Seda päris kanget kunstikraami saab vaatamiseks tarvitada 10. detsembrini. Kusjuures Läti piiri superalkokauplustes on kõik peaaegu et poolmuidu, kuid Tartu kunstimaja (Vanemuise 26) näitused on täiesti tasuta.