:format(webp)/nginx/o/2017/11/20/7327637t1hada7.jpg)
Reformierakondlane Raimond Tamm avastas, et raekoja kabineti vitriinkapi sisu on jäänud nii, nagu ta selle eelmine kord abilinnapea olles jättis, vaid mõne meene oli korruptsioonikahtlustuse tõttu ametist ilma jäänud abilinnapea Valvo Semilarski lisanud. Aga töölaua kõrvale oli valmis pandud terve hulk uusi kaustu.
Kas siis, kui valimistulemused olid selgunud, tõesti mõtlesite tööst raekojas või tuli see ootamatult?
Aus vastus on, et ei mõelnud. Eks kandideerides tule igasugusteks ettepanekuteks valmis olla, ent polnud plaani ametit vahetada. Töö Tartu teaduspargis oli huvitav. Need asjad, mis paari aasta jooksul ära tegime, olid minu arust linnale ja piirkonnale kasulikud. Nutika linnaosa projekt on väga suur ettevõtmine ja eks ennastki motiveeris.
Kas on ka hirmutav tulla kabinetti, kust eelmine abilinnapea, kes sai tööga ju hästi hakkama ja oli väga tegus, pidi lahkuma korruptsioonikahtlustuse tõttu?
Mul on hea meel olla tagasi kabinetis, kus ma neli ja pool aastat töötasin. Minule seostub kabinet mälestustega toonasest ajast. Muud ei oska ma kommenteerida.
Kui korruptsiooniteemast laiemalt: kui sageli tundsite ise eelmisel ametiperioodil, et olete piiri lähedal või lausa piiri peal ja kui kergesti sellised olukorrad võivad tekkida?
Arvan, et sellised olukorrad võivad linnavalitsuse töös üsna kergesti tekkida. Millegipärast usun, et mu enda tunnetus ja teadmised sellest on piisavalt heal tasemel, et selliseid olukordi vältida.
Korruptsioon pole tänapäeval suure osa inimeste jaoks nii üheselt mõistetav. Sageli seostatakse seda ainult isikliku kasu teenimisega, kuid me räägime tihti hoopis toimingupiirangu rikkumisest, mis ei pruugi üldse seonduda isikliku kasuga, vaid ametipositsiooni kuritarvitamisega.
Sellised kahtlustused ei ole ainult Tartu probleem. Milliseid õpetussõnu oma varasema kogemuse pinnalt annaksite, kuidas avalikus ametis töötada nii, et ise jääd õigeks?
Eks esimene on ikka see, et isiklikud huvid tuleb jätta tagaplaanile. Kui on info, mis peab olema kättesaadav laiemale ringkonnale, tuleb see kättesaadavaks teha ja ei tohi olla väljavalituid, kes saavad rohkem infot.
Tegevus ja igapäevased toimetamised peavad olema piisavalt läbipaistvad ja kõigile mõistetavad. See on retsept, aga sageli on inimestel keeruline seda piiri tunnetada. Paljugi lähtub väärtushinnangutest.
Kas Tartu valitsemine on piisavalt avatud, et enam paremaks minna ei saa?
Mina arvan, et on, aga kindlasti saab olukorda veel paremaks teha. Arvan just, et teineteise märkamine on oluline. Kui näiteks märgatakse, et keegi mõistab asja natuke valesti, ei ole lõpuni aru saanud – seda siiski võib ja seda mitte –, tuleks märku anda, mitte lasta inimesel edasi toimetada. Sageli võidakse ka teadmatusest valesti käituda. Sellele peaks julgema tähelepanu pöörata.
Millised tööd on on samad, mis eelmisel neljal aastal? Pean silmas linnamajandust.
Linnamajandus tegeleb inimeste igapäevaelu puudutavaga, need teemad ei kao kunagi, olgu siis tänavate ehitamine ja korrashoid. Ka ühistransport, mida saab kindlasti paremaks muuta. Paljud teemad, mis olid toona laual, on ka nüüd. Liinivõrgu analüüsi alustasime siis, kui mina veel abilinnapea olin.
Kas teile on siiski arusaadav, miks see nii kaua aega võtab?
Mina usun, et see ülesanne ei saa olla raketiteadus. See on logistikaülesanne, mille äralahendamine tarkade inimeste poolt on võimalik. Usun, et saame optimaalse liinistruktuuri, aga ma ei usu, et liinivõrk saab kunagi rahuldada kõigi inimeste huve ja vajadusi. Selleks oleks vaja liiga palju raha. Küll saame olukorda paremaks muuta.
Ei ole keegi kunagi üksinda nii tark, et kõiki asju otsustada, ei ole ka linnavalitsuses nii palju inimesi, kui oleks võimalik tarkade otsuste tegemiseks kaasata inimesi väljastpoolt.
Vaatasin üle varasemaid intervjuusid. Üks neist kandis pealkirja «28 miksi Tartu ülemkojamehele». Mitmed küsimused on ka viis aastat hiljem sama aktuaalsed, näiteks tänavate olukord, parkide olukord. Kas Tartu on piisavalt jõukas, et nüüd lubada läbimurret?
Tartu kindlasti ei ole piisavalt jõukas. Igas valdkonnas on häid mõtteid rohkem kui raha selles valdkonnas kasutada. Linnaeelarve kokkupanek on suur kunst.
Väljast vaadates võib näida, et kui on üle 150 miljoni euro kasutada, peaks kõik saama tehtud. Aga kui hakkad eelarvet kokku panema, paned kokku hariduskulud ja muud paratamatud kulud, jääb väga väike osa, mida saab vabamalt paigutada.
Parkide heakorra küsimus on Tartus olnud aastaid üleval. Reformierakonna üks lahendus kõlab nii, et ehitame pargi asemele maja. Kas see on ainuke viis pargimure lahendada?
Kindlasti pole see ainus võimalus olukorda lahendada. Oleme ju näinud ka häid parginäiteid. Need on võimalikud Tartuski.
Botaanikaaed on meil kaunis.
On veel lahendusi, mida võib pidada päris normaalseks. Sõltub, milline on inimeste liikumistee pargis ja mis on kate. See määrab, kas park on hästi või kehvasti rajatud. Kui jalad on märjad ja porised, siis öeldaksegi, et see polegi kõige parem park. Aga kui on tänavakivi pandud, on jälle nurinat.
Haljasalade teema on koalitsioonilepingus tõsiselt kirjas ja nende teemadega kavatsen tegelda.
Kuidas ettevõtluse abilinnapea Tartut jõukamaks teeb?
Ettevõtluse abilinnapea põhiroll on tuua ettevõtja vaadet linnavalitsuse otsuste tegemisse. Ja et osakonnad, kes kujundava linnakeskkonda, teeksid seda nii, et see on ettevõtjatele toeks.
Alustame näiteks sellest, et ettevõtjatel on tööjõupuudus. Et tuleks juurde tööjõudu ja tuleks elama rohkem inimesi, on vaja atraktiivset elukeskkonda. Inimesed tulevad elama sinna, kus on hea elada. Linn peab olema hoitud, puhas, turvaline, liiklus peab olema sujuv, peab olema kvaliteetseid elamupiirkondi. Ega linn saa ettevõtjate eest tööd ära teha, linn saab olla keskkonna kujundaja. Kui rääkida toetuste maksmisest, siis ka see ei ole Tartu linna teema. Ettevõtjad saavad kenasti hakkama, kui keskkond toetab.
Kas teil on hea vastus Aivar Riisalu etteheitele, et Tartus on mõnedel ärimeestel lihtsam äri ajada kui teistel, kes pole Reformierakonnale nii lähedal?
See on huvitav küsimus. Ettevõtjad puutuvad kokku erinevate osakondade ja ametnikega. Mingisugust üks ühele vastust, et kellelgi on lihtsam ja kellelgi keerulisem, ei oska ma anda. Eks inimeste tutvused on erinevad ja tihtipeale on tuttavatel lihtsam omavahel suhelda. See on kindlasti aspekt, mida on oluline märkida. Aga ma ei usu, et see kellelegi märkimisväärset eelist annab. Iga sisulise otsuse puhul on otsustajate ring laiem. Seal on see, et keegi võiks saada erikohtlemise osaliseks, küll keeruline.
Mida tähendab teie ametiülesannete loendis innovatsioon? Kogu linnajuhtimine peaks ju seisnema uute ja paremate lahenduste otsimises.
Eesmärk on see, et erinevates valdkondades saaksid uuenduslikud lahendused kasutusele võetud. Seda saab loogiliselt ka tsentraalselt käsitleda. Näiteks, et riigihangete puhul arvestataks ka innovatsioonikomponenti.
Valimiskampaania ajal oli väide, et tasulise parkimise ala laiendamisega on liiale mindud. Kas tuleks seda tõmmata koomale või laiendada edasi ja mida teha parkimise hinnaga?
Elu on näidanud, et parkimise hind ei ole muudatusi kaasa toonud. Kesklinnas parkimine on ikka problemaatiline, parkimiskohad on autosid täis. Eks see võib tähendada ka seda, et kasutatakse lühiajalise tasuta parkimise võimalust. Teisalt pole hind eemale peletanud tasu eest parkijaid.
Tasulise parkimise ala on minu arust optimaalne ja loogiliste piiridega. Kui soovime, et kesklinnas oleks liikluskoormus mõistlik ja inimesed uisapäisa vanalinnas ei pargiks, peame piiranguid kasutama. Eesmärk pole linnale tulu teenida, vaid reguleerida kesklinna piirkonnas liiklust.
Millist rolli ametiülesannete täitmisel te näete volikogul, kus eriti opositsioon on kogu aeg tundnud end kõrvalejäetuna?
Olen ka ise olnud volinik. Lihtsalt otsustaja roll ei ole väga motiveeriv. Sageli on otsused ette valmistatud ja hääletustulemus volikogu saalis on ette määratud. Seal volinikel isiklike ettepanekute ruumi palju ei teki. Sisuline töö peaks olema varem. Volikogusse valitud inimesed peakskidki panustama sellega, et nendelt tulevad ettepanekud, millist teemat ja millisel kujul peaks käsitlema linnakodanike või meie külaliste huvides.
Minu hinnangul peaksid volikogu liikmed olema aktiivsed ja mina olen koostööks avatud sõltumata sellest, millise poliitilise jõuga tegu või on see inimene väljastpoolt volikogu. Ei ole keegi kunagi üksinda nii tark, et kõiki asju otsustada, ei ole ka linnavalitsuses nii palju inimesi, kui oleks võimalik tarkade otsuste tegemiseks kaasata inimesi väljastpoolt.
Mõistlik on olla avatud ja kuulata inimesi ära ning mõistlikud asjad üheskoos ära teha.
/nginx/o/2013/07/05/1876334t1h0df4.jpg)