/nginx/o/2017/11/19/7325295t1haf2c.jpg)
Anne Toome, Alatskivi raamatukogu juhataja, otsis läinud nädalal raamatukogu kapist Lutsu «Kevade» plakateid. Paberirulle lahti keerates leidis ta ka vana, käsitsi joonistatud Kallaste rajooni kaardi. «Vaatasin seda ja mõtlesin, et täitsa aktuaalne kaart jälle, pane või seinale,» ütles Anne Toome.
Nimelt sarnaneb aastatel 1950–1959 Tartumaal olnud Kallaste rajooni kaart vastse omavalitsuse, haldusreformi käigus moodustatud Peipsiääre valla kaardiga. Ainult nimed on erinevad – Kallaste rajoon ja Peipsiääre vald. Muide, uue valla nimega pole sugugi kõik uue omavalitsuse eri keelt ja meelt elanikud rahul.
Vana kaart on pärit Anne Toome kunagisest töökohast, Alatskivi valla mail asunud Kokora raamatukogust, mis oli omal ajal vanas mõisahäärberis koos kolhoosikontoriga ühe katuse all. Seinale pole Kallaste rajooni kaarti siiski pandud, Alatskivi raamatukogus on see laual vaatamiseks väljas.
Selle kõrval on Kokora mehe Joosep Kulli päevikud, alustatud 1938. aastal. Iga rajooni-aasta kohta võib neist lugeda, missugust ränka tööd parajasti tehti, kui vähe selle eest teeniti ning missugune oli ilm.
«Kohalik rahvas on Kallaste kaarti siin uurinud ja arvatakse, et eks see on kellegi toonase punase inimese loovtöö, külanõukogud on kõik punasega tähistatud,» märkis Anne Toome.
Aga kaardile on märgitud suure musta R-tähega ka toonased raamatukogud. Rääkimata suurematest teedest ning ühismajandite nimedest. Kolhooside nimede järgi on alust arvata, et kaart on pärit 1950. aastate teisest poolest.
Kohalikud on Kallaste rajooni kaarti uurinud ja arvatakse, et eks see on kellegi toonase punase inimese loovtöö, külanõukogud on kõik punasega tähistatud, märkis Anne Toome.
Kallaste rajooni käsitsi tehtud kaart pole iseenesest midagi erilist, tõdes rahvusarhiivi kasutusosakonna juhataja, Peipsiääre valla elanik Tõnis Türna. «Kui loodi uus haldusüksus, oli vaja ka selle kaarti ning see tehti toonaste võimaluste järgi ära,» selgitas ta. «Eks see kaart koostati siis, kui rajoonid moodustati.»
Rajoonid loodi Eestis nõukogude esimese suure haldusreformi käigus 1950. aastal. «See on aasta, kui Eesti varasem haldusjaotus põhjalikult segi löödi,» ütles Tõnis Türna. Seni olid Eestis olnud maakonnad, mis 1950. aastal asendati rajoonidega. Valdade koosseisus olid külanõukogud loodud juba 1945. aastal, rajoonide loomisel vallad kaotati ja pisikesi külanõukogusid hakati siia-sinna tõstma, mille tulemusel vana väljakujunenud haldussüsteem lõhuti.
Millegipärast tõsteti 1950. aastal Kallaste rajooni alla ka Vara ja Välgi külanõukogu. «Need olid ajalooliste sidemete ja järjepidevuse mõttes kaks täiesti võõrast sundliidetut ja ka nüüd on Vara piirkond uues Peipsiääre vallas võõras,» nentis Tõnis Türna.
Nimelt on Peipsiääre valla kõik teised endised omavalitsused Kodavere kihelkonnast, Vara ja Välgi kant on aga kuulunud Maarja-Magdaleena kihelkonda.
«Vara rahvas on alati olnud näoga pigem Tartu poole, nüüd peavad nad aga vaatama Alatskivi poole,» märkis Tõnis Türna. «See on nõukogude haldusreformi pärand.»
Vara valla Vara ja Välgi ehk Maarja-Magdaleena kihelkonna osa soovis haldusreformi käigus ühineda Tartu vallaga, kuid selle omavalitsuse volikogu nende naabritega leiba ühte kappi panna ei soovinud. Vara piirkonna rahvas kavatseb Tartu vallaga ühinemiseks taas läbirääkimisi alustada, kuid enne seda peab elu uutes omavalitsustes paika loksuma.
Kui Vara küsimus leiab kõigile osalistele sobiva lahenduse, kerkib Peipsiääre vallas ilmselt uuesti üles ka nimeküsimus.
«Meie uue valla õige nimi on Kodavere vald,» kinnitas Tõnis Türna. «Peipsiääre on alati olnud siinkandis ainult kohaliku vene kogukonna koondnimetus, mitte kogu piirkonna ühisnimetaja.»
Ta lisas, et kui Vara ja Välgi peaksid tõesti lahkuma, siis on Kodavere kihelkond oma ajaloolistes piirides jälle koos.
Praegu ja enne