Päevatoimetaja:
Jens Raavik
+372 739 0371

Tehnopargi arendaja: seisak lõppes, majanduskasv on Lõuna-Eestisse jõudnud

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Räniküla tehnopargi arendaja Aare Miller loodab, et juba järgmisel aastal võiks olla kogu park välja müüdud, kuid plaanide täitumine sõltub eelkõige majanduse arengust.
Räniküla tehnopargi arendaja Aare Miller loodab, et juba järgmisel aastal võiks olla kogu park välja müüdud, kuid plaanide täitumine sõltub eelkõige majanduse arengust. Foto: Margus Ansu

Kümme aastat tagasi loodud ning pikalt nukras vaikuses seisnud Räniküla tehnopark on lõpuks jalad alla saanud. Järgmisel aastal loodab arendaja müüa maha viimased allesjäänud maatükid.

«Oli tõesti pikk seisak, aga eelmisel aastal ärkas kõik uuesti ellu. Nüüd võib öelda, et majanduskasv on Lõuna-Eestisse jõudnud,» tõdes OÜ Berry Farming juhatuse liige Aare Miller ning meenutas seljataha jäänud aastaid.

Kõigepealt tegeleti Tartu-Valga maantee äärde jääval maa-alal põllumajandusega – kolmel hektaril oli maasika­põld ja lisaks suur astelpaju­istandus. Tööjõud oli linna mõttes küll hästi lähedal, aga nii kalli maa peal polnud põllukultuuride kasvatamine Milleri sõnul tark tegu.

«Istanduse kurnasime ise ära. Kolm viimast aastat põõsad enam saaki ei andnud,» rääkis Miller, kes arendab tehnoparki koos oma kahe venna Raivo ja Ivari Milleriga.

Esimeste tõsisemate sammudeni tehnopargi käimalükkamisel jõuti aastal 2007, kuid siis jäädi buumirongist maha. «Tegime tohutult pakkumisi, aga ükski ettevõte ei riskinud,» sõnas ta. «Üheksa aastat stressi. Totaalset stressi.»

Esimene pääsuke

Esimene julge saabus aastal 2012, kui tehnoparki ostis krundi meditsiiniettevõte Quantum. «Aasta projekteerisid ja aasta ehitasid. See oli esimene pääsuke,» märkis Miller.

Arendaja investeeris seisakuajal maa sisse pea miljon eurot. Tartust toodi nii vesi kui kanalisatsioon. Ka ehitati välja teekoridor. Tänavu kevadel investeeriti gaasitrassi ja valguskaablisse veel ligi 400 000 eurot.

«Ütleme nii, et kannatus oli juba katkemas, kui lõpuks rääkisime Motohobi mehed ära. Mõtlesime, et äkki tõmbab esimene maantee äärde müüdud krunt asja käima, aga ei midagi. 2014 tegime nendega tehingu, ehitus võttis kaks aastat aega,» meenutas Miller.

Tänavu suvel sai Motohobi hoone valmis ning läks kohe hooga käima. Nüüd on  see firma alustanud juba laienduse rajamist ning õige pea peaks Tartu-Valga maantee ääres tegutsema Lõuna-Eesti suurim moto- ja aiatehnika kauplus.

Eelmisel suvel lõi Miller käed Mootor Grupi suuromaniku Hugo Osulaga, kes otsustas üle kahe hektari suurusele maatükile rajada Sebe bussidepoo ehk remondihallid, pesula ja olmeruumid. Samuti on ettevõttel piisavalt ruumi oma tankla rajamiseks.

Tuntud nimed loevad

Milleri hinnangul aitas bussidepoo tulek tehnopargi arengule kõvasti kaasa. «Kui ikka selline bränd tuleb põllu peale, siis ta veab kõik käima,» sõnas Miller. 

Nüüd ongi bussidepoo kõrvale soetanud krundi Rükkeli Valduse OÜ, mis rajab sinna MANi veoautokeskuse Lõuna-Eesti esinduse. Hoone ehitus algab tuleval kevadel. Paari nädala pärast valmib aga tehnopargi Tartu-poolses otsas Evari katusekeskuse ärihoone.

Tehnoparki on planeeritud ka suur logistikakeskus, kuid selle äriplaan on Aare Milleri sõnul veel toores. «Investorid, kes julgeks panna raha alla, on tegelikult olemas. Kui oleks ainult korralikud rendilepingud ja brändid,» ütles ta. 

Logistikakeskuse rajamine sõltub eelkõige suurte jaekettide, eelkõige Selveri ja Maxima plaanidest. «Praegu nad majandavad ennast Lõuna-Eestis suuresti ratastel, aga tegelikult võiks neil olla siin ikkagi puhverlaod,» märkis Miller, kes peab võimalike rentnike all silmas selliseid suuri logistikafirmasid nagu näiteks Via ja Smarten.

Tehnopargi 17 hektarist on maha müüdud ligi pool, kuid heal juhul võib järgmiseks kevadeks olla kogu maa broneeritud. «Seda on raske ennustada, kuidas edasi läheb, aga asukoht peaks olema hea. Nüüd sõltub kõik sellest, kuidas majandusel läheb,» lausus Miller ning tunnustas tehnopargi seniseid asukaid, kes on riskinud Lõuna-Eestisse investeerida.

Foto: Graafika: Artur Kuus

Ettevõtted tehnopargis

  • OÜ Quantum Eesti 
  • OÜ Mutimetroo 
  • OÜ Motohobi 
  • OÜ TK & TM 
  • AS Mootor Grupp
  • Rükkeli Valduse OÜ (MANi veoauto­keskus Lõuna-Eestis)
  • Evari katusekeskuse lao- ja büroohoone 
  • OÜ EKLT (UPSi kiirkulleri esindaja Eestis)

KOMMENTAARID

Foto: TPM

Rein Kala, OÜ Evari Ehitus juhatuse liige

Meie senine kontor-ladu asus tehnopargi lähedal ehk Tartu politseimaja juures. Oleme samas piirkonnas tegutsenud aastakümneid ning selle piirkonnaga harjunud ja rahul. 

Logistiliselt on tehnopark väga hea koha peal. Objektidele sõites ei pea tingimata linnast läbi minema, vaid saame lihtsalt ja kiiresti sõita mööda Tartu ringteed eri suundades. Kuna krundi suurus võimaldas, ehitasime lisaks ka mõned kontor-lao pinnad välja rentimiseks. Huvi nende vastu on suur ja enamik on juba rendile antud.

Viimase aastaga on tehnopark arenenud väga kiiresti. Välja on ehitatud kõik vajalikud trassid.  

Foto: TPM

Marek Kärner, OÜ Motohobi juhatuse liige

Mõte Räniküla tehnoparki krunt soetada käis peast läbi juba 2010. aastal. Eelkõige seetõttu, et park asub Tartu linna ühe suurima tõmbekeskuse ehk Lõunakeskuse va­hetus läheduses. Vähem tähtis pole ka küllalt suure liiklustihedusega maantee, mis viib iga päev tehnopargist mööda ligi 17 000 sõidukit.

Motohobi oli esimene, mis soetas krundi maanteeäärsesse pargi ossa ja eks meie ehitus tõi ka pikki aastaid investoreid või ostjaid oodates seisnud tehnopargile rohkem tähelepanu. 

Oleme oma uue maja asukoha ja siia tehtud investeeringuga väga rahul. Esialgu planeerisime hoone välja ehitada kolmes etapis kuue-seitsme aasta jooksul, aga vähemalt teise etapi ehitusega oleme palju varem suutnud algust teha. Kui teine etapp on valmis, peaks meil olema vähemalt ruutmeetritelt Lõuna-Eesti suurim moto- ja aiatehnika kauplus.

Foto: TPM

Tarmo Potter, ASi Mootor Grupp kinnisvarajuht

Kui tekkis bussidepoo rajamise vajadus, lähtusime mitmest meile olulisest kriteeriumist. Tartu linn laieneb kõige kiiremini just Valga ja Võru poole ning kinnisvara väärtus kindlasti kasvab tänu uutele arendustele. 

Kindlasti oli ka Räniküla tehnopargi kinnistute hinna ja kvaliteedi suhe parim praegu pakutavatest. Bussidepoo rajamiseks vajasime ka küllaltki suurt kinnistut, minimaalselt 1,2 hektarit, ja see samuti kitsendas meie valikuvõimalusi. 

Tehnopark jääb vana hansatee ehk Riia-Peterburi maantee äärde, mis lisab asukohale veelgi väärtust. Oleme oma valikuga väga rahul ja loodame, et peatselt teostub maanteeameti plaan muuta Tartu-Külitse tee neljarealiseks. Sellega tuleks Tartu linn meile veelgi lähemale.

Tagasi üles