Vananeva ooperilaulja elu köögipoole näitamise kõrval on «Öökuningannas» ka väga terav eluline teema – naistevastane koduvägivald. Jakob peab äkitselt töölt lahkuma, et minna oma ema aitama, kuid kui ta järgmisel hommikul sinise silma ja verise käega tööle ilmub, on selge, et tegelikult läks noormees hoopis ema tolle vägivaldse mehe eest kaitsma.
Elli, tundes sidet Jakobi emaga, saadab naisele tuhat eurot tingimusel, et too kaabaka mehe juurest jalamaid lahkuks. Sel hetkel muutub Elli tegelane inimlikuks ja haavatavaks, traagelniitide vahelt paistab naiseks olemise raskus, mis paljastub muu hulgas kunagise vägivaldse lähisuhtena.
Palju kõnekaid teemasid
Et lavastus on kõnekatest teemadest tulvil, libisetakse mõnestki neist ehk liiga järsult üle ega mängita lõpuni. Tekib küsimus, kas näiteks Elli surnud lapse mainimine on tarvilik, kui loo kulg sellest ei muutu. Näitlejate mäng vajaks sujuvuse nimel veel sisseharjumist, kohati paistab ebalevust ja duo sümbioosi tekib esimeses vaatuses pigem harva.
Lavastatud ülemängimised esmapilgul häirivad, ent etenduse käigus tuleb nendega harjuda ja melodraamale kalduvat laadi tõlgendada lavastusliku taotlusena. Sama kehtib ka üliemotsionaalsete reaktsioonide kohta, mis laval nähtuna ei tundu orgaanilised ja mõjuvad ebasiiralt.
Lavastaja soov ühendada eri põlvkondade inimesed oleks mõne teise teksti abil ehk paremini väljendunud, ent «Öökuninganna» lavastus sobib oma atmosfääri ja põneva sündmustikuga igati praegusesse kalki novembrisse.
ESIETENDUS
• Autor Piret Jaaks
• Lavastaja Helen Rekkor
• Kunstnik Maarja Pabunen
• Helilooja Ardo Ran Varres
• Laval Liina Tennosaar ja Martin Tikk
• Esietendus 16. novembril 2017 Karlova teatris