Jüri Ginter: volikogu valis viis politrukki

FOTO: Margus Ansu

Tartu volikogu valis viis abilinnapead, kuigi linnapea ei ole nii põdur, et teda peaks asendama viis asetäitjat. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ei näe üldse ette abilinnapea staatust. Sätestatud on linnavalitsuse moodustamine, mille ülesanne on vähem tähtsates küsimustes võtta vastu määrusi ja korraldusi.

Linnavalitsuse liikmed võivad olla samal ajal mõne osakonna juhatajad, ettevõtte juhid, pensionärid, rantjeed või kasvatada kodus lapsi. Nad osalevad vajadust mööda kord või kaks nädalas valitsuse istungil ning võivad saada selle eest tasu.

Sama seaduse kohaselt koordineerivad valitsuse liikmed linnapea üleantud volituse piires tegevusvaldkondi, korraldavad struktuuriüksuste valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi ning täidavad muid linnapea antud ülesandeid. Volikogu peaks esmalt ära ootama käskkirja, kus on kirjas linnapea antavad volitused.

Abilinnapeadel puudub igasugune alus linna esindada. Volitused annab linnapea, mitte volikogu, ja nad esindavad linnapead. Neil pole isegi õigust linna nimel kirju välja saata, kui neile pole selleks õigusaktiga volitust antud. 

Volikogu senine kogemus näitab, et osakonnajuhatajad on oma valdkonnaga paremini kursis kui abilinnapead.

Nad on nagu punaarmee politrukid, kes jälgisid, et komandörid käituksid poliitiliselt õigesti. Nii kipub olema ka Tartus, osakonnajuhatajad ei julgevat ise otsuseid langetada, kuigi õiguslik alus on olemas ning abilinnapea peanoogutust pole vaja. Võrreldes osakonnajuhatajatega saavad tänapäeva politrukid isegi rohkem palka.

Volikogu senine kogemus näitab, et osakonnajuhatajad on oma valdkonnaga paremini kursis kui abilinnapead ja see on ka loomulik. Jääb arusaamatuks, miks on vaja korraga välja kutsuda abilinnapea ja osakonna ametnikud, kes peavad abilinnapea välja aitama, kui see ei oska küsimustele vastata.

Abilinnapeade mittevajalikkus paistis eriti silma enne kohalikke valimisi, kui neil polnud midagi targemat teha, kui koos linte lõikamas käia. Samas oli abilinnapäid väga vaja valimistel häälte kogumiseks, kuigi nad ei kavatsenudki volikogusse minna. Need hääled on ilmselt argument, miks volikogu liikmed nüüd linnapea ja abilinnapea üle kuldavad, sest tänu neile pääsesid mitmed väheste häältega kandidaadid volikokku.

Kui hakkame seadust täitma ja loobume abilinnapeadest, hoiame kokku paar miljonit eurot aastas ning teeme juhtimise efektiivsemaks. Vene armee on politrukkidest ammu loobunud.

Kardan, et korruptsioonikahtluste uurimine on veninud selle pärast, et uurijad ei uskunud, et abilinnapead formaaljuriidiliselt millegi eest ei vastuta, kuid poliitilise vastutuse puhul on keeruline õigusrikkumist tuvastada.

Kinnitan, et mul ei ole isiklikult midagi ühegi abilinnapea kui inimese vastu. Küsimus on rollis, mida neid on täitma palutud. 

Tagasi üles
Back