Õpetajad said lauldud ja tantsitud

Tantsunumbri võitjad Hanna Heering ja Tõnis Eelma. Foto: Margus Ansu

Õpilastele on pidevalt igasuguseid enesenäitamise konkursse, kuid õpetajad satuvad püüne peale üsna harva. Ja ka sellekevadine esinemisvõimalus «Laulud ja tantsud õpetajatega» sai nüüd
läbi.

Mitmevoorulise võistluse lauluosa võitnud paari õpetajapool Jaan Reinson, Descartes’i lütseumi direktor, rääkis, et tema pole esinemist kunagi kartnud ja õpilastega on varemgi koos laval oldud.

Mingit moosimist ei pidanud abiturient Birgid Mäekink temaga koos laulmiseks tegema – ettepaneku tegi mõlemale ja sokutas nad kokku geograafiaõpetaja Elle Reisen­buk.

Reinsoni sõnul oli Elleri kooli lõpetanud ja praegu klassikalist laulu õppiv Mäekink see, kes valis laulud.

«Birgid kui sellel alal märksa kompetentsem pakkus ja mina olin nõus,» muigas Reinson, kuid lisas, et kui tal endal oleks midagi palju paremat pähe tulnud, siis oleks ta ka ise ettepaneku teinud.

Keeruline lugu

Partneri usaldamine lauluvalikus tähendas aga seda, et finaalis tuli laulda rasket prantsuskeelset lugu.

«See oli päris keeruline lauluvalik, aga ma arvan, et tasus ennast ära,» oli Mäekink ise looga rahul ning kiitis ka Reinsonit. «Ta oli väga tubli ja tegi väga suuri edusamme juba esimeses voorus.»

Peale parimate lauljate valiti ka parim tantsupaar ning kuigi võistlus hõlmas nii linna kui maakonda, oli seegi paar Des­car­tes’i lütseumist: õpilane Hanna Heering ning gümnaasiumiastme juht ja informaatikaõpetaja Tõnis Eelma.

Finaalis oli õnneks konkurente ka teistest koolidest, tantsijad Siim Kingu ja Siiri Kalmus Tamme gümnaasiumist ning lauljad Eva-Johanna Võik ja Aimar Poom Lähte ühisgümnaasiumist. Seekord tuli siiski tunnistada kodulaval esinejate paremust.

Kõigis voorudes žüriitoolil istunud Tähe noortekeskuse juhataja ja tantsuõpetaja Triin Raudoja rääkis, et võitjad olid seda väärt. «Mõlemad paarid üllatasid publikut nii viimane kord kui igal varasemal üritusel. Jäin väga rahule,» ütles Raudoja.

Algul oli tal küll väike mure, kas noored korraldajad saavad ikka kõigega hakkama, kuid kahtlus hajus kiirelt ning ka noored rahunesid ja muutusid iga üritusega enesekindlamaks.

Kas ka järgmine kord tuleb, ei osanud 11. klassis õppiv korraldaja Mariliis Maisla praegu veel öelda. Tema ise tuli Des­cartes’i lütseumi alles jaanuaris ning hakkas seal kohe ringi sehkendama.

Tehtud sai suur töö

Kuna uued klassikaaslased kurtsid vähese meelelahutuse üle, otsustas ta viia teist korda ellu eelmisel aastal Lähte gümnaasiumis peetud laulu- ja tantsuürituse õpetajatega.

Tänavu Tartus toimunu oli tema sõnul aga hoopis midagi muud kui esimesel katsel Lähte koolis, palju suurem ja parema kvaliteediga.

Seetõttu oli ka tööd rohkem ning korraldajate kolmene tuumik ei jõudnud tihtipeale tundidessegi – tuli kirjutada toetajatele, suhelda nii teiste koolide kui ka esinejatega ning kujundada lava. Viimane võttis igal teisipäeval aega kella kolmeni öösel.

«Ma ei oska öelda, kas tuleb jälle sama üritus, aga midagi kindlasti tuleb,» lubas Maisla. «Fakt on see, et tulev ei saa sellele üritusele alla jääda, sest muidu pole mõtet seda asja teha.»