Tartu ülikooli kliinikumi ülemarst lahkus töörahu huvides juhatusest

Margus Ulst. Foto: Margus Ansu / Postimees

Tartu ülikooli kliinikumi nõukogu rahuldas reede pärastlõunal kliinikumi juhatuse liikme ja ülemarsti Margus Ulsti lahkumispalve. Esialgsetel andmetel sai Ulstile saatuslikuks arstile sobimatu kõnepruuk.

Dr Ulst jäi reede õhtupoolikul Tartu Postimehe järelepärivale telefonikõnele vastates väga napisõnaliseks. Ta selgitas, et otsustas töörahu huvides tagasi astuda. Küsimusele, miks on töörahu rikutud ja milles see väljendub, ei soostunud Ulst vastama ning kinnitas, et siirdub kohe puhkusele.

«Nii oli vaja ja nii on,» sõnas ta ning soovitas täiendavateks küsimusteks pöörduda kliinikumi kommunikatsioonijuhi Kristi Taeli poole.

Tael omakorda ütles, et kommentaare selles küsimuses jagab kliinikumi nõukogu esimees ja Tartu linnapea Urmas Klaas. Linnapea sõnul esitas Ulst tagasiastumispalve põhjendusega, et tema isiku suhtes on tekkinud pinged. «Kuna ülemarst esitas ise sellise palve, otsustas nõukogu selle rahuldada ja detailsemalt me antud küsimust ei arutanud,» sõnas Klaas.

Täpsustavale küsimusele, mis ikkagi pinged tekitas, vastas Klaas, et juhatuse liikme tagasiastumise ajendiks oli kliinikumis toimunud kliiniline konverents, kus Margus Ulst käsitles juhtunud raviviga viisil, mille sõnakasutus ja toon olid kohati ebasobivad ning ei vastanud heale käitumistavale. «Doktor Ulst on selle eest vabandanud. Mõistagi tekitas see vastukaja ja selle olukorra lahendamiseks astus ta oma ametikohalt tagasi,» lisas Klaas.

Ka Tartu Postimehe andmetel sai Ulstile saatuslikuks arstieetika ja viisakuse piiridest väljunud sõnakasutus ühel kliinilisel konverentsil. Muu hulgas olevat Ulst teravalt ja nii mõnegi asjaosalise hinnangul ebasobivalt rünnanud arstide liitu. See omakorda puhus lõkkele pinged kliinikumis.

Eesti arstide liidu peasekretäri doktor Katrin Rehemaa sõnul on juhtum sensitiivne ja detailselt ei tahtnud ta seda teemat kommenteerida. «Asi on lahendatud,» ütles ta.

Rehemaa kinnitas, et liit soovis Ulsti tagasiastumist ja küsimus on eetikas. Nimelt on arstidel oma eetikakoodeks, mis kehtib nii suhetes patsientide kui ka kolleegidega. «Seda koodeksit peavad täitma ka haigla juhid,» rõhutas Rehemaa. Ta lisas, et antud juhul leidsid kolleegid, et eetikanormide vastu on eksitud.

Arvestada tuleb Rehemaa sõnul ka seda, et Tartu ülikooli kliinikum on peamine õpetav haigla Eestis. See tähendab, et kõik arstid peavad eriti hoolega jälgima oma käitumist, sest neile vaatavad alt üles nii arstitudengid kui ka residendid. «Ju siis Ulst sai juhtunust aru ja ta tegi oma otsuse,» võttis Rehemaa teema kokku.

Nõukogu otsus jõustub 17. jaanuarist.

Ulst oli Tartu ülikooli kliinikumi juhatuse liige ja ülemarst aastast 2003, tema haldusalasse kuulus ravi-, õppe- ja teadustöö. Veel on Ulst Eesti radioloogia ühingu ning selle ekspertnõukogu liige, samuti Euroopa radioloogia assotsiatsiooni liige. Ta on Reformierakonna liige aastast 1995. Hiljutistel kohalikel valimistel Tartu linnavolikogusse sai ta 47 häält.