Ülenurme sai kohtuotsuse täitmata jätmise eest trahvi

Tartu kohtumaja. Foto: Sille Annuk

Tartu ringkonnakohus määras kolmapäeval Kambja vallale (endine Ülenurme vald) Tartu halduskohtu otsuse täitmata jätmise eest 10 000 euro suuruse rahatrahvi.

Ülenurme vallavalitsus väljastas 2013. aastal ehitusloa Külitsel asuvale kinnistule aiamaja-kõrvalhoone ehitamiseks. Naaberkinnistu elanikud vaidlustasid ehitusloa Tartu halduskohtus, vahendas Tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamm. Õigusemõistja tuvastas selle aasta 26. jaanuari otsuses ehitusloa tühisuse ja kohustas valda koostama ühe kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest ettekirjutuse selle tagajärgede kõrvaldamiseks.

Seejuures ei kirjutanud halduskohus vallale ette, millisel viisil tuleb tagajärjed kõrvaldada ning jättis valla enda otsustada, kas see tähendaks näiteks ehitise lammutamist või ehitusloa taotluse uut läbivaatamist. Halduskohtu otsus jõustus 28. veebruaril.

Ülenurme vald andis selle aasta märtsi alguses samale hoonele uue ehitusloa ja naabrid vaidlustasid ka selle kohtus. Vald aga tunnistas kohtumenetluse ajal aprillis viimase ehitusloa andmise korralduse ise kehtetuks, leides, et nad ei järginud loa andmisel vorminõudeid ega põhjendamiskohustust. Seetõttu lõpetas halduskohus uue ehitusloa väljaandmise osas kaebuse menetluse, kuid võttis menetlusse kaebajate taotluse vallale rahatrahvi määramiseks jaanuaris tehtud otsuse täitmata jätmise eest.

Kuigi halduskohus jättis vallale rahatrahvi määramata, pidas ringkonnakohtu kolmest kohtunikust koosnev kolleegium kaebajate sellesisulist taotlust põhjendatuks. Ringkonnakohus leidis, et vald ei ole hoone ehitamiseks esitatud ehitusloa taotluse menetlemisel järginud seaduses sätestatud nõudeid ja korda ning on rikkunud haldusmenetluse põhimõtteid.

Ringkonnakohus selgitas, et vastavalt kehtivale kohtupraktikale tähendab kohtuotsuses toodud ettekirjutuse täitmata jätmine nii seda, kui menetlusosaline ei ole üldse asunud kohtu ettekirjutust täitma, kui ka seda, et ta on küll asunud ettekirjutust täitma, kuid ei ole seda täielikult täitnud mõistliku aja jooksul. Ringkonnakohtu hinnangul on vald küll asunud halduskohtu otsust täitma, kuid ei ole täitnud talle pandud kohustust ja on sellega viivitanud tänaseks rohkem kui kaheksa kuud. Vald ei ole nimetanud ka ühtegi temast sõltumatut asjaolu, mis tingis otsuse täitmiseks määratud tähtaja sellise ületamise.

Ringkonnakohtu arvates ei saa pärast halduskohtu otsuse jõustumist uue ehitusloa andmist märtsis käsitada otsuse täitmisena, kuna ka selle andmisel ei järginud vald seaduses sätestatud nõudeid. Uus luba anti välja vaatamata detailplaneeringu ja projekteerimistingimuste puudumisele.

Ringkonnakohus asus samuti seisukohale, et vald jättis ehitusloa taotlejate ees täitmata selgitamiskohustuse, mida oleks tulnud teha viivitamatult pärast ehitusloa taotluse saamist. Vald täitis selgitamiskohustuse alles selle aasta augusti keskel, kuid tegi ka siis seda vaid osaliselt.

Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud antud juhul tegu ka sellise  taotlusega, mille lahendamiseks kuluks oluliselt kauem aega, kui seadus ette näeb. Samuti ei saa ebamõistlikult lühikeseks pidada aega (üks kuu otsuse jõustumisest), mis anti vallale selleks, et kõrvaldada varem antud tühise ehitusloa tagajärjed. Nimelt näeb ehitusseadustik ette, et pädev asutus annab ehitusloa ja projekteerimistingimused 30 päeva jooksul arvates taotluse esitamise päevast. Kui menetlus korraldatakse avatud menetlusena, antakse projekteerimistingimused 60 päeva jooksul. Ringkonnakohtu arvates ei saa taolise viivitamise põhjendamiseks olla piisav valla argument, et ehitusloa menetluses tuleb asjaolusid igakülgselt kaaluda. Vald on teadlik, millised varasema haldusmenetluse vead ja probleemkohad on halduskohus oma otsuses välja toonud.

Kambja vald (endine Ülenurme vald) on liiga võimekas omavalitsus selleks, et õigustada kohtuotsuses sisaldunud ettekirjutuse pikaajalist täitmata jätmist asjaolude igakülgse kaalumise vajadusega, leidis ringkonnakohtu halduskolleegiumi esimees Tiina Pappel. «Kohalik omavalitsus peab oma ülesannete ja kohustuste täitmisel järgima seadusi, tagades nii kõigi kohalike elanike seaduslikud õigused ja vabadused.»

Kohustus täita kohtuotsust kehtib samaväärselt mõlemale menetluspoolele. Kui seda siiski rikutakse, näeb halduskohtumenetluse seadus kohtule ette võimaluse määrata rahatrahv, mille eesmärgiks on ühelt poolt menetlusosalise kohustuse täitmisele suunamine ja teiselt poolt karistamine. «Positiivne on see, et taolise meetme rakendamine on kohtutes pigem erand kui reegel,» lisas Pappel.

Halduskohtumenetluse seadustik näeb kohtuotsuse täitmata jätmise eest rahatrahvi maksimaalmäärana ette 32 000 eurot. Rahatrahvi määramine ei vabasta kohtuotsuse ettekirjutuse täitmisest mõistliku tähtaja jooksul.

Eilne määrus ei ole jõustunud ja on vaidlustatav Riigikohtus 15 päeva jooksul arvates selle kättetoimetamisest.