Tammekast lahkunud Kalle Paas: edukas on see spordiklubi, kes tahab näha teistest rohkem vaeva

Aprill 2016. Sepa jalgpallikeskuse ehitustööd on just käima läinud. Foto: Sille Annuk

Kolmapäeval tõmbas oma kuue aasta pikkusele ajale JK Tammekas joone alla Kalle Paas, keda laiem spordiüldsus teab kui Sepa jalgpallikeskuse rajamise üht eestvedajat. 2011. aastal Tammekas vabatahtlikuna tegutsema hakanud Paas on olnud ka klubi tegevjuht, viimasel aastal oli ta aga ametis kommertsjuhina.

Kalle Paas, ilmselt on seda teilt küsitud nüüdseks juba kümneid kordi, aga ikkagi: miks otsustasite Tammekast lahkuda?

Ühelt poolt oli selle taga see, et teatud aspektides erinesid minu ja juhatuse nägemused klubi tulevikust. See on täiesti normaalne, igas organisatsioonis ongi erinevaid nägemusi.

Aga teisest küljest tunnen ma, et tahan end viia mugavustsoonist kaugemale – ma muidugi loodan, et ma ei ole kunagi mugavustsoonis olnudki – ning tahan endale järgmisi väljakutseid esitada. Loodetavasti saan seda teha rollis, mis kannab neid samu väärtusi, mida Tammekas esindasin.

Kuidas ja mis asjaoludel te kuue aasta eest üldse Tammekasse sattusite?

Fänn olen olnud aastast 2009, vabatahtlikuna hakkasin kaasa lööma 2011. aastal, kui pakkusin toona raadios töötades välja, et mängijate kogukondlikuks ärgitamiseks jooksen iga Tammeka värava puhul viis kilomeetrit. Meeskond oli tookord kerges sportlikus mõõnas, aga lõpuks pidin jooksma sada kilomeetrit. Sealt see teekond alguse sai. Ehk siis algusest peale olen tahtnud panustada jalgpalli millegi kaasahaarava ja ägedaga.

Kui jätame kõrvale Sepa jalgpallikeskuse, siis millised on teie jaoks kõige eredamad mälestused Tammeka perioodist?

Kõige rohkem olen uhke selle üle, et Tammekas on töötanud ja töötab ka edaspidi suur hulk inimesi, kes teevad oma tööd kvaliteetselt, hoolivalt ja kaasavalt. Me oleme pidevalt toonud kokku inimesi, kes tahavad edendada spordiala, aga mis veelgi olulisem: nad tahavad  laiemalt võttes edendada ka Tartu linna, teha tartlaste elu paremaks.

Läbi spordi saad sa saavutada hästi palju asju – sa saad õpetada lastele väärtusi, sa saad tuua täiskasvanute rutiinsesse ellu põnevust ja hasarti, sa saad panna liikuma noori ja vanu inimesi, saad nii tõsta nende elukvaliteeti. Me oleme seda mõtteviisi hoidnud ja oleme suutnud sõnastada selle, et tahame teha midagi ägedat paljudele inimestele ja oleme ka teinud.

Mida tahan rõhutada: Tammeka on olnud viimastel aastatel edukas sellepärast, et oleme tahtnud teha hästi palju tööd, igapäevast, detailset tööd suure kire ja pühendumusega. Edukas on see spordiklubi, kes tahab näha teistest rohkem vaeva. Nii lihtne see ongi. Kogu edu, mille Tammeka on viimastel aastatel saavutanud, on tiimi edu.

Mida te nüüd tegema hakkate – kas kaalute pakkumisi avatud pilguga, või pigem näeksite end ikkagi jalgpallivallas tegutsemas?

Praegu olen alustanud aktiivset puhkust, kolmapäeval käisin ühel Tartu linna kaasamisstrateegia arutelul, neljapäeval olin jalgpalliliidus, kus aitasin Premium liiga turunduskontseptsiooni peale mõelda.

Praegu on kindel see, et puhkan. Loen. Ja kirjutan ka natuke: üks asi, mis on mulle väga oluline ja millele loodetavasti jõuan ka tähelepanu pöörata, on kogemuste jagamine. Sport on selles mõttes huvitav valdkond, et platsil oleme me kõik vastased, aga väljaspool seda on meil ühised eesmärgid. Ehk tahan jõudumööda oma kogemusi jagada, et teised õpiksid meie vigadest või saaksid edukatest ettevõtmistest midagi üle võtta.

Aga siiski: on silmapiiril mõni konkreetne töökoht, näiteks jalgpalliliidus? Samas ka Tartu ülikooli korvpallimeeskond jäi hiljuti mänedžerita…

(Naerab) Pakutud on erinevaid ägedaid ettevõtmisi ja tahan valida midagi sellist, kus tunnen, et teen midagi laiemalt ühiskonnale kasulikku.

Ja see ametikoht ei pea tingimata asuma Tartus?

Tartu on Eesti kõige ägedam linn ja kui vähegi võimalik, tahaksin Tartusse jääda või vähemalt Tartuga seotuks jääda. Pealegi on mul Tammeka kogukonnaga hästi tugevad ja siirad seosed ja jagatud kogemused, ning kindlasti hoian nendega kontakti ka edaspidi.