Hiljutine artikkel keerulisest lehekoristusest Tartu parkides julgustab soovitama lihtsamaid lahendusi, kui artiklis osutatud koristus- ja purustusmeetodid lubavad.
Kiri: lehti saab koristada ka säästlikult
Viletsa ilmaga lehtede koristust võiks võrrelda ka heinateoga, mida vihmaga lihtsalt ei tehta. Suurte masinatega parkides sõitmine tekitab paratamatult soovimatuid tagajärgi, nagu rikutud murupinnas ja rööpad. Lisaks häirib suurte masinatega liiklemine pargialadel linnaelanike rahu ning ebamugav ja takistatud liikumine tekitab neis frustratsiooni.
Arvamus, et väiksemad, kompaktsemad, tõhusamad ja linnahaljastusse tunduvalt paremini sobivad lahendused on kallid, võib esmapilgul tunduda tõsi. Lahendusviisi valikul peab aga tähelepanu pöörama mitmele tegurile, sealhulgas on tööseadme eluiga, tööefektiivsus, pargikeskkonda sobivus, seadmega tehtavate tööde ulatus ja seadmega töötamiseks vajaliku inimtööjõu vajadus. Tuleks võrrelda ka lahenduste ökoloogilist jalajälge.
Tihti on just väiksemad ja spetsiifilise ülesande lahendamiseks loodud masinad tõhusamad ja sobivamad, kui esmapilgul näib.
Jõudsalt on kasvanud kommunaaltraktorite ja -masinate kasutusse võtmine, kuid linnade haljastustööde tegemisel on kompaktsete, läbimõeldud ja mitmekülgsete kasutusvõimalustega masinaid vähe. Sellised seadmed on aga Eestiski välja töötatud ja turule toodud. On mitmeid masinaid tõhusamaks lehekoristuseks parkides, kirikute ja surnuaedade ümbruses ning muudel rohealadel. Kommunaalhaagised leheimuritega, mis on ühendatud niiduseadmega, on üks näide tõhusast ja tänu laiadele rehvidele pargipinda säästvast töövahendist.