/nginx/o/2017/11/16/7318117t1hd0dc.jpg)
Igal köieakrobaadil on oma stiil või trikk – akrobaatiliste hüpete kombinatsioon, mida konkurendid laiast maailmast saavad järele teha, et püüelda samasuguse meisterlikkuse poole. Mr Backbone’il (hr Selgroog), kelleta ei saa viimasel ajal läbi ükski tõsisem köieakrobaatikavõistlus, on neid trikke kaks ja küllap tuleb edaspidi juurdegi.
Kuid kes on see salapärane Mr Backbone? Ta on Tauri-Viljar Vahesaar (23). Peaaegu täiesti tavaline Nõo vallas Järiste külas üles kasvanud noor mees, keda eakaaslastest eristab ehk ainult veidi suurem sihikindlus ja töövõime ning asjaolu, et ta suudab end oma hobiga ära toita. Tema hüüdnimi tuleb aga sellest, et ta väga sageli alustab hüpet seljalt või maandub keerulistes saltodes selili.
Vahesaare elu on justkui reisihimulise noore unistus. Esinemine Dubais, huviliste juhendamine Itaalias, teleintervjuu Saksamaal, mägimatk Austrias ja trenn Eestis kodutalu hoovil – kõik see võib tema elus mahtuda kõigest ühe kuu sisse.
Paari nädala eest jõudis ta tagasi võistlustelt Jaapanist, äsja treenis huvilisi kodumaal ning praegu on ta juba Brasiilias võistlustel. «Seal on kõik maailma tipud kohal,» sõnas Vahesaar vahetult enne reisi. Brasiiliasse sõidab ta koos Kristjan Kullamaaga, kellele see on esimene võistlus nii kõrges konkurentsis.
Fakti, et Vahesaar on omal alal maailma tippu kuuluv sportlane, saab lugeda rohkem Saksamaa kui Eesti ajalehtedest. Tõsi, viimastel aastatel on ta elanud enam Münchenis kui Eestis. Aeg-ajalt pöörab juba siinnegi meedia talle meelelahutuslikus võtmes tähelepanu, nagu teiselegi sama ala sportlasele Jaan Roosele.
Neid kutsutakse sageli mitmesugustele üritustele esinema, sest nende trikid panevad vaatajate närvid pingule. Eesti esinemistest peab Vahesaar üheks meeldejäävamaks tänavust osalemist Tartu talisuplejate Pingviinide Paraadil. Sadade linlaste ees kooris ta end tasakaaluliinil hüpates riidest lahti ja kukkus lõpuks vette. See oli ühtlasi tema elu esimene talisupluskogemus.
Paljud on näinud internetis ka tema ja Jaan Roose trikivideot «Forest Beast’s», mida fännid kiidavad taevani.
Tasakaaluliinile jõudis kümmekond aastat akrobaatikaga tegelenud Vahesaar 2012. aasta suve alguses. «Esimene kogemus oli koormarihmal ja siis ma mõtlesin küll, et see pole minu ala,» meenutas ta.
Teist korda sattus ta liinile sama aasta augustis Heigo Klaose akrobaatikalaagris. Manitsusega iga päev harjutada sai ta Reimo Kivise käest oma esimese tasakaaluliini ja tõmbas selle koduhoovis kahe puu vahele pingule. Hiljem hakkas ta linti trimmima ka linnas, Maarjamõisa haigla kõrval. «Mõtlesin siis, et kui midagi juhtub, on hea lähedal kiirabisse roomata,» naeris ta.
Kompromissitu harjutamine viis tulemuseni ja nüüd on Vahesaar oodatud külaline mistahes võistlustel üle maailma. Tänavuseks suuremaks saavutuseks peab Vahesaar Poolas Gdanskis Red Bull Slackshipi võitmist augustis. Trikitada tuli 25 meetri kõrgusel purjelaeva kahe masti vahele veetud paralleelliinidel. Äsjast maailmakarikavõistluste viiendat kohta Jaapanis peab ta samuti väga heaks saavutuseks.
Mõnede trikkide õppimine võtab aastaid. Nimelt üht paralleelliini elementi, kus tuleb esmalt hüpata ühelt liinilt teisele ja seejärel saltoga esimesele tagasi ning maanduda jalgadele, harjutab Vahesaar 2014. aastast. Alles hiljuti see õnnestus.
Oma väljamõeldud trikiks võib ta pidada Estonian backflip’i. Tema versioonis tähendab see hüpet jalgadelt tagurpidisaltoga selili ja seejärel maandumist taas jalgadele. Seda on praeguseks suutnud liinil juba paljud järele teha.
Kuid Vahesaare varamus on ka trikk, mida seni suudab sooritada üksnes tema ise. Selleks on kaks aastat tagasi ära õpitud backspiral ehk maandumine jalgadelt liinile selili, põrge, ring ümber oma telje ja uus maandumine selili. «Seda pole veel keegi järele teinud,» muheles Vahesaar.
Veel mõne aja eest elas ta võistluste ja esinemiste vahelisel ajal koos sakslannast elukaaslasega Münchenis. Nüüd on nad Vahesaare sõnul lihtsalt väga head sõbrad. «Ehk juhtus see kõik liiga noorelt,» pakkus ta. Naine on kirglik mägironija ning Vahesaar peab teda oma suurimaks mõjutajaks just kõrguste alal. Ühistele mägedes käimistele võttis ta alati tasakaaluliini kaasa ning kinnitas selle kaljunukkide vahele. Kõrgeim koht, kus Vahesaar on harjutusi teinud, asub Saksamaa ja Austria piiril Seehornsee lähedal. Kahe kaljunuki vahele tõmbas ta 40 meetri pikkuse liini ja trikitas 300 meetri kõrgusel esimestest kividest.
Treenerit Vahesaarel pole. TÜ kehakultuuri eriala lõpetanuna juhendab ja treenib ta ise teisi aga hea meelega. Nii korraldabki ta algajate treeninguid Veeriku koolis ja Treffneri gümnaasiumis, mille mõlema vilistlane ta on. «Hea on tegelikult uuesti rohkem Eestis olla,» leidis sportlane.
Parasjagu käib internetipõhine võistlus, kus iga nädal tuleb harjutajatel üks element ära õppida ning lõpuks selgub Eesti köieakrobaatika meister. Uuest aastast soovib ta huvilisi trenni kutsuda ka kodukanti kikkpoksija Alo Veenpere spordisaali.
/nginx/o/2017/11/16/7318127t1hd88f.jpg)
Jaan Roose, Võistluspartner ja treeningukaaslane
Tauri on igati nunnu tegelane. Kompromissitu harjutajana ei pea ta just palju lugu tervisest ning lõpetab oma trenni alles siis, kui tervet nahka on alles poolel kehal. Ülejäänu on kukkumiste tõttu jäänud kuhugi liini külge.