Karupuuri kõrval oleva mõisaaida saatus takerdus haldusreformi

Mari-Liis Pintson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uhkesse Elistvere mõisa aita sobiks toidukoht, sest tänu loomapargile seal turismihooajal klientide puuduse üle kurta ei saaks. Kuid majas on neli eraldi ruumi, nii et suurt söögisaali sinna rajada ei saa.
Uhkesse Elistvere mõisa aita sobiks toidukoht, sest tänu loomapargile seal turismihooajal klientide puuduse üle kurta ei saaks. Kuid majas on neli eraldi ruumi, nii et suurt söögisaali sinna rajada ei saa. Foto: Sille Annuk

Veel aasta algul oli Tabivere vald lootusrikas ja soovis leida tubli tegija, kes võtaks 25 aastaks rendile Elistvere loomapargis asuva muinsuskaitsealuse mõisaaida. Sobivat rentnikku siis ei leitud. Nüüdseks on Tabivere saanud osaks Tartu vallast ning vana maja peab ootama, kuni uued otsustajad tööjärjega temani jõuavad.

«Mõisaait ei ole kindlasti esimese järgu küsimus,» tunnistas Tartu vallavolikogu esimees Üllar Loks. Ta oli küll sellest hoonest õige natuke kuulnud, ent polnud veel valmis detailselt arutlema, milline võiks olla selle edasine saatus. «Valdade ühinemise järel on meil selliseid asju kümneid, mis on otsuse ootel,» sedastas ta.

Loks möönis, et uues suurvallas muutubki otsuste tegemine senisest palju aeglasemaks, sest vallavalitsuses ja volikogus pole naljalt töötajaid, kes kõiki liitunud omavalitsuste valukohti une pealt valdaksid.

Liialt vaene kosilane

Tarmo Raudsepp, kes on praegu veel Tabivere vallavanem, aga ühtlasi juba Tartu vallavolikogu liige, rääkis, et aidale oli küll üks huviline, ent volikogu otsustas ometigi konkursi nurjunuks kuulutada.

Parema kosilase leidmiseni soovis nimelt aidas tegutseda kohalik Juulamõisa perefirma, mis rajab Elistvere naaberkülla Juulasse praegu ka väikest kohvikut. Mõisaaidas oleks ettevõte saanud toitlustada suuremaid turismirühmi.

Volikogu septembrikuisel istungil tõusis toonase vallavolikogu esimehe Sirje Simmo sõnul aga küsimus, kuidas saaks aida juurde rajada vee- ja kanalisatsioonisüsteemi. Ilmnes, et ainus puurkaev, kust toitlustuskoha pidamiseks vett võiks võtta, asub üle tee Elistvere Suurköögi krundil ning polnud teada, kas selle omanik oleks nõus seda jagama.

Samuti leidsid volinikud, et Juulamõisa äriplaan oli veel toores ning ettevõte peaks end esmalt tõestama, enne kui vald maja veerand sajandiks nende kasutusse annaks.

Külastajad olemas

Tarmo Raudsepp tõdes, et kuigi mõisaait vajab võimalikult rentnikult suuri investeeringuid, asub see unikaalses kohas: tänu Elistvere loomapargile on oma 50 000 külastajat aastas piltlikult öeldes platsi peale juba kohale toodud, vaja on nad vaid uksest sisse meelitada.

Kindlasti on tema sõnul vaja Elistverre ka toidukohta, sest varem loomapargi juures tegutsenud Karoliina kohvik on uksed sulgenud, liiatigi ei suudetud seal vastu võtta suuri ekskursioonirühmi.

Karupuuri kõrval oleva mõisaaida saatus takerdus haldusreformi

Tabivere vallas on veeretatud ka mõtet ise ait korda teha. 2011. aastal hinnati täisrekonstrueerimise hinnaks umbes miljon eurot, ent siis ei saanud vald selleks toetust. Raudsepa sõnul ait lähiaastail suuri kulutusi ei nõua, ehk vaid katuseharja lauad vajavad vahetamist, ent 10–15 aasta pärast on vaja ka uut katust ja katusekonstruktsioone.

18. sajandil ehitatud barokses hoones on neli kõrgete võlvlagedega aidaruumi. Praegu hoiab Elistvere loomapark seal näiteks loomade vihtasid ja muud sööta. Aida otsaseina juurest algab aga loomapargi ühe vanima asuka, karu Karoliina puur.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles