«Mõisaait ei ole kindlasti esimese järgu küsimus,» tunnistas Tartu vallavolikogu esimees Üllar Loks. Ta oli küll sellest hoonest õige natuke kuulnud, ent polnud veel valmis detailselt arutlema, milline võiks olla selle edasine saatus. «Valdade ühinemise järel on meil selliseid asju kümneid, mis on otsuse ootel,» sedastas ta.
Loks möönis, et uues suurvallas muutubki otsuste tegemine senisest palju aeglasemaks, sest vallavalitsuses ja volikogus pole naljalt töötajaid, kes kõiki liitunud omavalitsuste valukohti une pealt valdaksid.
Liialt vaene kosilane
Tarmo Raudsepp, kes on praegu veel Tabivere vallavanem, aga ühtlasi juba Tartu vallavolikogu liige, rääkis, et aidale oli küll üks huviline, ent volikogu otsustas ometigi konkursi nurjunuks kuulutada.
Parema kosilase leidmiseni soovis nimelt aidas tegutseda kohalik Juulamõisa perefirma, mis rajab Elistvere naaberkülla Juulasse praegu ka väikest kohvikut. Mõisaaidas oleks ettevõte saanud toitlustada suuremaid turismirühmi.
Volikogu septembrikuisel istungil tõusis toonase vallavolikogu esimehe Sirje Simmo sõnul aga küsimus, kuidas saaks aida juurde rajada vee- ja kanalisatsioonisüsteemi. Ilmnes, et ainus puurkaev, kust toitlustuskoha pidamiseks vett võiks võtta, asub üle tee Elistvere Suurköögi krundil ning polnud teada, kas selle omanik oleks nõus seda jagama.
Samuti leidsid volinikud, et Juulamõisa äriplaan oli veel toores ning ettevõte peaks end esmalt tõestama, enne kui vald maja veerand sajandiks nende kasutusse annaks.