Andres Puskar: bussihange kui ülikoolilinna häbiplekk

FOTO: Mihkel Maripuu

Poliitikud armastavad rääkida, et tähtis ei ole mitte ainult see, et asjad oleksid korraldatud hästi ja ausalt, vaid oluline on ka see, et asjad näiksid nii. Tartu bussihanke puhul ei saa väita ei esimest ega teist.

Tartu linnavalitsus on pannud linnakodanikud olukorda, kus muu Eesti vaatab sügisel 2017 ülikoolilinna juhtimises toimuva tõttu Tartule kui korruptsioonipesale.

Avalikus suhtlusruumis on aastate jooksul süvendatud kuvandit Tallinnas toimuvast hämarast tegevusest, kuid Tartu on jäänud oma riik-riigis-tegemistega justkui nurga taha. 

Oma kogemuse põhjal võin öelda, et Tallinna ja Harjumaa hankekorraldajad endale sellist künismi, nagu on Tartus, kunagi lubanud ei ole. Seda vaatamata avalikule infole, et ühel pealinna otsustajatest oli Tallinna transpordi- ja kommunaalmajanduses suuri isiklikke huve. 

Veidi aitas ehk Tartus toimuvalt tekki pealt kergitada vahetult pärast kohalike omavalitsuste valimisi aset leidnud kahe abilinnapea vahistamine ja sellest tulenev linnapea mõningane ebakindlus paarile küsimusele vastamisel. 

«Heade tavade» kohaselt mõne aja pärast asi vaibus ja elu läks omasoodu edasi. Mis tähendab omasoodu Tartu linnavalitsuses, katsungi lühidalt selgitada. 

Tartu linnavalitsus avaldas riigihanke «Tartu linna avaliku liiniveo teenuse tellimine perioodiks 01.07.2019–30.06.2029» kohta hanketeate mullu 1. detsembril.

Pakkumuste esitamise tähtaeg oli selle aasta 14. veebruaril. Pakkumusi tuli kokku kaheksalt ettevõttelt ning pisut liialdades võib öelda, et rahul ei ole peale Eesti Bussi mitte keegi. 

Alates pakkumuste kontrollimisest on Tartu linnavalitsus käitunud linna bussihanke korraldamisel sihilikult läbipaistmatult ja ebaausalt, varjates osalejate eest teadlikult hankija otsuseid.

Kõige ilmekamalt kinnitab seda käesoleva aasta aprillis tehtud linnavalitsuse otsus parandada Eesti Bussi pakkumuses «arvutusviga», millega tõusis Eesti Bussi pakkumus pingereas kolmandalt kohalt teisele, ette Hansa Bussiliinide pakkumusest.

See on Eesti transpordi­sektori hankeajaloo üks «säravamaid» otsuseid, mis juba oma olemuselt peaks pälvima mitte lihtsalt avalikkuse, vaid ka õiguskaitseorganite tähelepanu. 

Vaimustav on sedalaadi otsuste juures ka must töö, mida ametnikud ilmselt mõne poliitilise otsustaja survel on seejärel sunnitud tegema hakkama, et seda otsust katta.

Pakkumuste vastavaks tunnistamise otsused pidi hankijalt välja nõudma rahandusministeeriumi juures töötav riigihangete vaidlustuskomisjon (vako), kelle kaudu jõudsid need pakkujateni pooleteise kuu pikkuse viivitusega, kuigi seadus kohustab hankijat otsused pakkujatele edastama hiljemalt kolme tööpäeva jooksul alates pakkumuste vastavaks tunnistamisest. 

Info võis ju kusagil liikuda, kuid mina ootasin andmeid ametlikust riigihangete registrist. Minul seda infot ei olnud, leheartikkel ei ole mulle aluseks otsuste tegemisel.

On ühemõtteliselt selge, et Tartu linnavalitsus otsustas seda infot seadusevastaselt varjata. Muu hulgas märkis vako, et sellise rikkumise eest on linnavalitsus välja teeninud väärteokaristuse. 

Eesti Bussi pakkumuses «arvutusviga» parandades pidi linnavalitsusele olema selge, et tegemist ei olnud lihtsalt arvutusveaga, vaid nõuetele mittevastava pakkumusega, kus kulud ei klappinud ja käibemaksuga summadeks olid märgitud suvalised arvud.

See on vako otsusega kindlaks tehtud ja halduskohus vako otsust sisuliselt ei kontrollinud.

Ei ole võimalik, et hankija vaatab pakkumusele peale ja ei märka mitmeid olulisi sisulisi vigu.

Eesti Bussi pakkumuse mittevastavuse maskeerimine «arvutusveaga» ja Hansa Bussiliinide pakkumusest ette tõstmine sai seega olla vaid hankija teadlik otsus.

Ettevõtjana me soovime vaid võrdset kohtlemist ja läbipaistvaid otsuseid. Hämar juriidiline trikitamine ja leheveergudel hämamine ei too hinnalangust ega uut kvaliteeti maksumaksjale.

Tagantjärele on linnavalitsus ka ise vakos tunnistanud, et tegemist ei olnud arvutusveaga, vaid mittevastava pakkumusega – vako oli avaldanud Eesti Bussi pakkumuse kohta piisavalt teavet selleks, et seda ümber lükata.

Selline olukord kohustab pingerida õigeks tagasi muutma, kuid siinkohal ollakse demonstratiivselt tegevusetud, rikkudes taas seadust.

Seadust rikutakse seni, kuni me laseme sel juhtuda. Meie all pean silmas ajakirjandust, laiemat avalikku huvi, konkurente, järelevalvet, õiguskaitseorganeid ja kõiki kodanikke, kel ei ole ükskõik, mida volitatud grupp ametnikke nende rahaga korraldab. 

On erakordselt küüniline väita, et kõnealune hange on korraldatud parimate juriidiliste teadmistega ning igati läbipaistvalt. Poliitikud armastavad rääkida, et tähtis ei ole mitte ainult see, et asjad oleksid korraldatud hästi ja ausalt, vaid oluline on ka see, et asjad näiksid nii. Tartu bussihanke puhul ei saa väita ei esimest ega teist. 

Me teame väga hästi Tartu linnavalitsuse mõnede liikmete retoorikat, et üks asutus vastas nii ja teine naa ning hanke väljakuulutamise esimese aastapäeva künnisel on olukord suurepärane. Vahistatud abilinnapead on vabaduses ja avalikkus sai asjadest lihtsalt valesti aru.

Andestust, aga ilma irooniata ei saa.

Tahame vaid meelde tuletada, et sõbralikud suhted kinnises süsteemis ei anna alust reegleid rikkuda. 

Päeva lõpuks põleb varga peas müts. Ja on täiesti selge, et varem või hiljem lüüakse eelkirjeldatud mädapäise lõhki ning seejärel imestavad paljud lehelugejad, et kuidas selline asi Tartus toimuda sai. 

Sai ja seda kõike meie silme all 2017. aasta sügisel Tartu linnas.

Aga meenutame, et vähem kui pool aastat tagasi juhtus ka Tallinnas kummalisi asju. Kuni õiguskord taastati ja sulid avaliku raha juurest eemaldati. 

Ettevõtjana me soovime vaid võrdset kohtlemist ja läbipaistvaid otsuseid. Hämar juriidiline trikitamine ja leheveergudel hämamine ei too hinnalangust ega uut kvaliteeti maksumaksjale.

Kunagine Tartu linnapea ja praegune Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip on muu hulgas öelnud lihtsalt: «Mina tasuta ei taha, tasuta asjad lähevad kallimaks.»

Praegused Tartu kroonimata kuningad peaksid sellele väga tõsiselt mõtlema. 

LINNAVALITSUSE KOMMENTAAR

FOTO: TPM

Tartu linnasekretär Jüri Mölder: Hansa Bussiliinide juhatuse liikme arvamuslugu on demagoogia musternäide, milles on põhjendamatult kokku seotud omavahel seostamatud asjaolud ja tõe pähe esitatud ebatõeseid fakte.

Tartu linnavalitsus ei pea heaks praktikaks kommenteerida pooleliolevaid õigusvaidlusi meedia vahendusel. Samas, arvestades Hansa Bussiliinide jätkuvat erakordset ja eksitavat enda äri­huvist lähtuvat meediakampaaniat Tartu linnavalitsuse vastu, peame vajalikuks märkida järgmist, mis erinevalt Hansa Bussiliinide väidetest tugineb faktidele.

Tartu linna tellitava bussiliiniveoteenuse maht (u 66 miljonit eurot) moodustab märkimisväärse osa Eestis riigihanke korras tellitava bussiliiniveoteenuse üldmahust. Tegu on Eesti suurima bussiliiniveo riigihankega ja Tartu lepingut soovivad endale võita kõik suuremad vedajad. Hankemenetlust on püütud mitmetes nüanssides korduvalt vaidlustada. Seejuures kaks vaidlust, mille alustasid AS Liepājas autobusu parks ja OÜ MRP Linna Liinid, on juba lõppenud ning linna võiduga. 

Tartu linnavalitsus tunnistas edukaks ASi Go Bus pakkumuse. Selle otsuse on vaidlustanud nii OÜ Eesti Buss kui ka AS Hansa Bussiliinid ühe identse argumendiga, et ASi Go Bus pakkumus on põhjendamatult odav. Praegu on vaidlused pooleli Tartu ringkonnakohtus, kuid nii riigihangete vaidlustuskomisjon kui ka Tartu halduskohus on väga põhjalikult kontrollinud ASi Go Bus edukaks tunnistamise otsust ning mõlemad on üheselt kinnitanud linnavalitsuse veendumust, et ASi Go Bus pakkumus ei ole põhjendamatult odav ja et selle edukaks tunnistamise otsus on õiguspärane. Käimas on veel kohtuvaidlus, milles hinnatakse, kas OÜ Eesti Buss pakkumuses tehtud arvutusvea parandamine oli õige. Selle vaidluse tulemusena selgub, kes pakkujaist (kas OÜ Eesti Buss või AS Hansa Bussiliinid) on paremusjärjestuses teisel ja kes kolmandal kohal. See nüanss on tähtis kaebeõiguse olemasolu seisukohast, kuna pakkumuse edukaks tunnistamise otsust saab vaidlustada vaid paremusjärjestuses teisel kohal olev pakkuja. Linnavalitsuse hinnangul on esmatähtis küsimus, kas ASi Go Bus pakkumuse edukaks tunnistamine on õiguspärane, mitte aga küsimus, kes on paremusjärjestuses teisel või kolmandal kohal. 

ASi Hansa Bussiliinid etteheide, et linnavalitsus ei ole tunnistanud vaidlustuskomisjoni otsust arvestades OÜ Eesti Buss pakkumust mittevastavaks, on põhjendamatu, sest kohtuvaidlus vaidlustuskomisjoni otsuse õiguspärasuse üle veel kestab ringkonnakohtus. Seejuures on halduskohus tühistanud vaidlustuskomisjoni selle otsuse.  

Vaidlustuskomisjon, kes menetles OÜ Eesti Buss ja ASi Hansa Bussiliinid vaidlustusi, ei pöördunud rahandusministeeriumi poole taotlusega järelevalve tegemiseks linna tegevuse üle. See tähendab, et vaidlustuskomisjon ei tuvastanud linnavalitsuse tegevuses selliseid riigihangete seaduse rikkumisi, mis tingiksid järelevalvemenetluse algatamise. Küll aga pöördus rahandusministeeriumi poole AS Hansa Bussiliinid. Rahandusministeerium aga keeldus järelevalve alustamisest. 

Seega oleme jõudnud absurdsesse olukorda, kus hankelepingu sõlmimist eduka pakkujaga takistab kahe järgmise pakkuja omavaheline vaidlus teise ja kolmanda koha üle ehk et pretsedenditult käib suurem võitlus teise, mitte aga esimese koha pärast. Kahjuks on AS Hansa Bussiliinid asunud seda võitlust demagoogilise innuga pidama ka meedias, jättes avalikkusele eksliku mulje hankemenetluse ebaaususest ja süüdistades linnavalitsust (väär)tegudes, mida pole toime pandud. 

Vaidlustuskomisjon ja Tartu halduskohus on kinnitanud, et ASi Go Bus pakkumuse edukaks tunnistamise otsus on õiguspärane. Linnavalitsus soovib sõlmida ASiga Go Bus hankelepingu esimesel võimalusel, et tagada 1. juulist 2019 avaliku bussiliiniveo jätkumine uute keskkonnasäästlike gaasibussidega.

Tagasi üles