Päevatoimetaja:
Kelly Olesk
+372 739 0375

Volikokku kandideerinu peab kohtu ees aru andma

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Reio Laurits.
Reio Laurits. Foto: Margus Ansu

​Valimisliidu Südamega Tartu asutajaliige ja hiljutistel kohalikel valimistel 26 häält saanud Reio Laurits (36) viibib vahi all, kuna politsei kahtlustab teda koos teise sama valimisliidu liikme Meelis Kaldaluga pommiähvarduse tegemises Eesti rahvusringhäälingu Tartu stuudiole tänavu 10. oktoobril.

Nagu sellest veel vähe oleks, peab volinikuks pürginu astuma kohtu ette veel teiseski kriminaalasjas. Nimelt on ta saanud süüdistuse karistusseadustiku paragrahvi 199 lg 2 

p 8 järgi, mis käsitleb võõra vallasasja äravõtmist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil koos sissetungimisega. Teisisõnu on tegu vargusega. Sellise teo eest süüdimõistmisel näeb seadus ette karistamist rahatrahvi või kuni kolme aasta pikkuse vangistusega.

Teisipäeval oli Tartu maakohtus Lauritsa kriminaalasjas eelistung, kus prokuröri taotlusel piiras kohus asja arutamise avalikkust ja kuulutas süüdistatava eraelu kaitseks kohtuistungi kinniseks alates eel-istungist. Samuti määras kohus esimese korraldava istungi 12. detsembrile. 

Kohus asus prokuröriga samale seisukohale, mille järgi käsitletakse istungil süüdistatava tervislikku seisundit puudutavaid andmeid, mis ei tohiks saada avalikuks. Seepärast jäi prokuratuur kidakeelseks ka eile Tartu Postimehega suheldes ega soostunud täpsustama, milliseid tegusid hiljutisele volinikukandidaadile süüks pannakse.

Laurits ise on kõnealust lugu kirjeldanud väljaandes Rahvuslik Teataja tänavu septembris. Tema selgitusel käib jutt Tartu Hansa kooli turvaruumist valvurile kuuluva sülearvuti ja nutitelefoni varastamisest ajal, mil valvur käis tualetis. Artiklis väidab Laurits, et turvakaamera videol kujutatud isik ei ole tema ja et teda tahetakse alusetult süüdi lavastada.

Tagasi üles