/nginx/o/2013/07/05/1876334t1h0df4.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/11/15/7314191t1h1485.jpg)
Sügisene lehekoristus on Tartu parkidesse jätnud sügavad jäljed, näiteks Karlova pargi nõlvadel esimest korda katsetatud lehepurustamisest. Vaatepilt oli seal eile selline, nagu oleks keegi haljasalal pidanud murutraktorirallit.
Sügisene lehekoristus jätab parkidesse sügavad jäljed (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Te ise kirjutasite, et maaülikooli ainulaadsed teadlased ütlevad, et puulehti ei tohi mitte kunagi koristada. Siis jooksid veel volinikud selga, et puulehtede koristamine on saatanast ja ökoloogilise tasakaalu rikkumine,» ütles selle kohta Tartu linnamajanduse osakonna asejuhataja Andres Pool.
«Sealt tulebki Karlova pargi lugu, et kui lehekiht on seal maas, siis tuleb purustada. No mille muuga purustad – muruniidukiga. Karlova pargis on nüüd mure selles, et purustatud lehtede kiht on maru paks, aga linn on proovinud maaülikooli ainulaadsete teadlaste reegleid ja soovitusi järgida,» lisas ta.
Pool jätkas, et kõikjal linn seda lähenemist järgida ei suutnud ega suudagi, sest on ka teine koolkond inimesi, kellele ei meeldi lehelögas kõndida, ja lehti koristatakse ka.
Koduaias tõesti nii ei teeks, aga koduaias ei ole ka tonnide viisi lehti, ütles Andres Pool.
Kalevipoja pargis ehk Vabaduse puiestikus tehti seda tööd sel nädalal suurte masinatega, mis jätsid pinnaseteedele ja murualadele jäljed. Sestap võiks Kreutzwaldi mälestusmärgi juures praegu avanevat pilti silmitsedes arvata, et seal on sead käinud tõrusid otsimas.
«Koduaias tõesti nii ei teeks, aga koduaias ei ole ka tonnide viisi lehti. Ongi väiksem kogus, mida saab käsitsi vedada,» ütles Pool. «Vabaduse puiestikus on lehti palju. Seal tõsteti veel teema, et lehepuhureid ei tohi kasutada, no siiski kasutati. Sellisest kohast ei saa käsikäruga vedada. Tahame, et park oleks puhas ja lehti ei oleks, aga teisalt, et ära ei veetaks. Need on vastuolulised soovid ja on püütud kompromissi leiutada.»
Tartu haljastus- ja puhastusteenistuse juhataja Eda Põldma ütles, et linn ei ole töövõtjatele ette kirjutanud, kui suurte masinatega tohib parkidesse minna. Parke hooldama palgatud firmad peavad ise otsustama, kas kasutatav tehnika tekitab kasu või kahju. Kui jäävad roopad, tuleb need töövõtjal ära siluda.
Andres Pool märkis, et väikesed masinad võiksid olla pargile head, aga maksavad ka suhteliselt palju ja kõigil firmadel neid võtta pole.
Linnavalitsuse huvi on see, et töövõtja ei küsiks meeletut hinda.
Ta lisas veel, et neile on ka soovitatud masinate kasutamise asemel appi kutsuda sada rehadega memme. «Aga katsu sa need sada memme saada,» nentis Pool.
:format(webp)/nginx/o/2017/11/15/7314193t1h1e6e.jpg)