Nooruse puutetundlik kunst

Kerli Jõgi
, Vabakutseline nahakunstnik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Galerii tagumise osa köidete seas jääb silma Jaan Murumetsa töö (2014, esiplaanil).
Galerii tagumise osa köidete seas jääb silma Jaan Murumetsa töö (2014, esiplaanil). Foto: Margus Ansu

Nooruse galeriis on veel viimaseid päevi vaadata köite- ja graafikanäitus «Puutetundlik – kaasaegne klassika», kus ligi paarsada väljapandud tööd illustreerivad Tartu kõrgema kunstikooli meediadisaini ja nahakunsti osakonna õpilaste käelisi oskusi.

Näituse pealkiri on hea sõnamäng, et ühendada köitekunsti kui käsitööd ja meediadisaini kui peamiselt nutikale tehnoloogiale suunatud kunstivormi. Kuid tehnoloogiat näitusel ei näe ega ka seda, mida nüüdisaegne tehnoloogia aitab kunstnikul saavutada.

Oma kätega

Näituse külastajal on hoopis võimalik tutvuda sellega, kuidas võimekast tehnoloogiast hoolimata õpivad ennast väljendama noored kunstnikud oma – samuti puutetundlike – käte abil. Näituse kontseptsioon niisiis pigem avardab mõiste puutetundlik piire ja suunab selle objektilt subjektile, loojale.

Samas ei ole näitusel uuemaid väljendusvahendeid ja meediume täielikult kõrvale heidetud. Galerii seinale projitseeritud video võimaldab piiluda tööde valmimise köögipoolele ning annab aimu sellest, kui ajamahukaid ja detailirohkeid graafikatehnikaid õpilased kasutama õpivad. See tekitab soovi näha ka köidete valmimist, mis paraku on videost ja kogu näituseltki puudu.

Selline ebavõrdsus on osalt ka mõistetav, sest temaatilistesse plokkidesse paigutatud graafikat ja köiteid tundub olevat küll arvu poolest võrdselt, kuid köited tõmbavad rohkem tähelepanu. See ei ole tingimata seotud tööde kunstilise taseme või teostuse meisterlikkusega, vaid rohkem sellega, kuidas tööd on välja pandud.

Kuigi töid puudutada on rangelt keelatud, julgustab nende puuteulatusse asetamine neid lähemalt uurima.

Graafika on paigutatud seintele korrapäraselt, seevastu köited on asetatud eri kõrgustega postamentidele, mis loob väljapanekust dünaamilise terviku ja samas võimaldab töid vaadelda ka eraldi. Lisaks on köited ruumi keskele asetatud nii, et neid saab näha ise külgedest, mis omakorda annab parema võimaluse tajuda köiteid kolmemõõtmelise kunstivormina.

Hoopis isiklikuma kogemuse annab ka väljapanekus tehtud valik köiteid klaasi alla või taha mitte paigutada. Kuigi töid puudutada on rangelt keelatud, julgustab nende puuteulatusse asetamine neid lähemalt uurima, mis annab võimaluse näha paremini köitematerjalide struktuuri ja märgata detaile.

Lai valik materjale

Selle tulemusena on võimalik kergesti tähele panna seda, kui erinevad võivad olla köitematerjalid. Alustades nahast ja lõpetades autoriköidete puhul kasutatavate muude materjalidega, nagu tekstiil, puit, metall ja pleksiklaas.

Silma hakkab masstoodetud paberi kasutamine eeslehtedena ja raamatute vutlaritel. Kõrvuti rafineeritud ja kvaliteetse naha ning täpsust ja kannatlikkust nõudvate tehniliste detailidega see iga töö puhul head harmooniat ei saavuta.

Sellest tulenevalt on palju huvitavamad need köited, kus ei ole kasutatud kohalikus paberipoes pakutavat. Näiteks Karin Viilopi voldikköite selg on paberist, mis on maalitud selliselt, et sarnaneb nahaga, millega on kaetud raamatu kaaned. Ühelt poolt lisab see tööle isikupära ja teisalt demonstreerib köitja osavust töötada mitme materjaliga ja oskust kasutada eri tehnikaid.

Nooruse galerii tagumise osa köidete seas jääb kindlasti rustikaalse lihtsusega silma Jaan Murumetsa töö. Vanade puidust laudade vahele vastamisi paigutatud lahtised poognad annavad kokku igati funktsionaalse köite. Hoopis suurem väärtus on aga see, et köite ebatavaline ülesehitus on vaba klassikaliste köidete harjumuspärasest kasutusviisist.

Veel vaid paar päeva

  • Nooruse galeriis (Riia 11) on näitusele «Puutetundlik – kaasaegne klassika» välja pandud Tartu kõrgema kunstikooli meediadisaini ja nahakunsti osakonnas aastail 2004–2017 valminud paarsada teost.
  • Tööd on valminud õppejõudude Rutt Maantoa, Tõnu Ojaperve, Ardo Sägi ja Jaanus Eensalu juhendusel.
  • Galerii keldris on Regina-Mareta Soonseina graafiliste lehtede näitus «Kood».
  • Mõlemat näitust saab vaadata 18. novembrini.
  • 17. novembril kell 19 korraldab galeriis nüüdismuusika organisatsioon TaHe kontserdi «Naha vahel», kus musitseerivad Teele Masing (flööt), Helin Pihlap (viiul), Hanna-Ingrid Nurm (kontrabass), Erle Kont (klarnet) ning Kaisa Kuslapuu lauluansambel. Sissepääs vaba annetusega.
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles