Vastuolu: säilitamisele määratud vana nakkushaigla majadest jäävad vaid detailid

Selline hakkaks Lina tänava vana nakkushaigla kompleks välja nägema arhitektuurikonkursi võidutöö, arhitektuuribüroos Eek & Mutso valminud kavandi «Aja jälg kivist» järgi.

FOTO: Eek & Mutso

Aleksandri tänava äärde uued majad, kaks viiekorruselist moodsat maja Lina tänava Turu tänava poolsesse külge, praeguste puidust haiglahoonete asemele nendega sarnanevad uued monoliitbetoonist majad – sellise tuleviku on kavandanud Lina tänaval miljööalal asuva endise nakkushaigla kompleksi omaniku OÜ Aurorette korraldatud arhitektuurikonkursi võitja, arhitektuuribüroo Eek & Mutso.

Kas tartlased võiksid rõõmustada, et lõpuks ometi hakkab selles pikalt räämas olnud kohas jää liikuma? «Minu meelest oleme petta saanud,» ütles MTÜ Tartu Säästva Renoveerimise Infokeskuse (SRIK) juhatusse kuuluv Reesi Sild. «Linnavalitsus on tõlgendanud väga vabalt Lina tänava selle ala suurt avalikku huvi tekitanud detailplaneeringut ja asunud arendaja poolele.»

Vana moodi uued

Konks on selles, et 2016. aasta veebruaris Tartu linnavolikogus kehtestatud Lina 4/6/7/8/9/11 ja Aleksandri 32 detailplaneeringu järgi tuleb ajalooline haiglakompleks Lina tänava ja hoonerühma peamaja (tänavu augustis pooleldi mahapõlenud Lina 6 maja vahel) säilitada tervikuna ning taastada.

Detailplaneeringu kehtestamiseks kulus pikkade vaidluste tõttu pea kaheksa aastat. Selle aja jooksul jõudis Aurorettest välja astuda Valvo Semilarski, kellel tuli tänavu oktoobris korruptsioonikahtluse pärast maha panna Tartu abilinnapea amet. Praegu kuuluvad äriregistri andmetel erinevate firmade kaudu Aurorette omanikeringi ettevõtjad Kaimo Sepp, Rein Murumägi, Jaak Kurg, Neinar Seli ja Tarmo Uffert.

Tänavu kevadel tellis arendaja ekspertiisi, mille järgi pole võimalik kõnealuseid maju taastada. Niisiis kerkiksidki arhitektuurivõistluse võidutöö järgi säilitamisele määratud puithoonete asemele monoliitbetoonist majad, mille seinad meenutavad laudist ning mille juures on vanadest hoonetest kasutatud säilitamist väärivaid detaile, näiteks uksi, aknaid ja dekoratiivliiste.

Otsime võimalust, kuidas teha linna paremaks, aga juba oma kümme aastat seisab mingi hulk inimesi sellele vastu, ütles Aurorette juht Kaimo Sepp.

«Maja taastamine maksab ilmselt rohkem kui uue ehitamine, kuid säilitamisele määratud majad pole nii halvas seisus, et nende taastamine käiks üle mõistuse,» märkis Reesi Sild. «Lisaks tuleks silmas pidada seda, et arendaja sai kompromissina majade taastamise hüvitamiseks võimaluse ehitada alale kaks uut viiekorruselist hoonet, mis peaksid kulud katma.»

Äsja lõppenuks tunnistatud arhitektuurivõistluse žürii otsus oli konsensulik, kolme kutsutud osaleja vahel valiti võitjaks töö, mis vastab eri ootustele, kommenteeris Tartu linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna juhataja, linnaarhitekt Tõnis Arjus.

«Võitja on välja pakkunud viisaka ja moodsa lahenduse uute hoonete ehitamiseks,» ütles ta. «Vanade hoonete asemel nähakse seal uusi, algupärase väljanägemisega maju, millel on kasutatud vanu detaile. Vana arhitektuur ja hoonete mahud jäävad alles, uus on aga materjal, mis sinna kanti sobib.»

Konkursi žüriisse kuulusid Aurorette juhatuse liige Kaimo Sepp, Tartu linnaarhitekt Tõnis Arjus, arhitektid Kaido Kepp ja Martti Preem ning Karlova seltsi esindaja Edgar Kaare.

«Ei ole veel õige aeg rääkida,» vastas Edgar Kaare eile Tartu Postimehe järelepärimisele lühidalt. 

Ta selgitas, et pole arhitektuurivõistluse protokollile allkirja andnud, sest dokumendis vajab ühe konfliktse punkti sõnastus vanade majade säilitamise ja lammutamise kohta veel täpsustamist. 

Lammutusluba pole

Seni on Karlova selts ja SRIK olnud seisukohal, et planeeringut tuleb järgida ja hooned taastada. 

«Lihtne on öelda, et säilitage, kuid taastada-säilitada saab vaid seda, mida on võimalik taastada. Tean seda, olen ehitusinsener,» ütles Aurorette juhatuse liige Kaimo Sepp. «Säilitamisele määratud majadel puuduvad vundamendid ja tänapäevased osad. Need majad pole muinsuskaitse all, nende restaureerimisest rääkimine  on tegelikult inimeste eksitamine. Nende majade puhul säilitatakse miljööd. See ei tähenda aga pehkinud palkide säilitamist ja ehitamist olematutele vundamentidele.» 

Võidutöö näeb vanade, säilitamisele määratud puithoonete asemele sama suuri ja samasuguse väljanägemisega maju, mille seinad valatakse monoliitbetoonist laudraketist kasutades, kusjuures laua laius valitakse vana maja voodrilaua laiuse järgi. Uutel hoonetel on plaanis ära kasutada ka kõik vanade majade korralikud detailid (nagu näiteks paremal väiksel pildil).

FOTO: 3 x Eek & Mutso

Konkursi võidutöö on Sepa sõnul detailplaneeringu vääriline. «Seal säilib arhitektuur, säilivad kõik detailid, mida saab kasutada, säilib miljöö – ma ei näe konflikti,» rääkis ta. «Otsime võimalust, kuidas teha linna paremaks, aga juba oma kümme aastat seisab mingi hulk inimesi sellele vastu.»

Reesi Silla sõnul oleks õige, kui vana nakkushaigla hoonekompleksiga seotud protsessile antaks hinnang väljastpoolt.

«Oleme endiselt seisukohal, et Lina tänaval tuleb ehitada, nagu kokku lepitud, detailplaneeringu järgi,» ütles Karlova seltsi juht Arne Hall. «Kui nii ei lähe, ei oska ma veel öelda, kas meil jätkub raha ja jõudu kohtusse minna.»

Linnaarhitekt Tõnis Arjus tõdes, et konflikt on selles loos olemas, kuid sündmustest ei ole tema sõnul mõtet ette tõtata. 

«Lammutamisluba pole me andnud, ei ole tehtud otsust, kas majad lammutatakse või ei,» ütles ta. «Planeering räägib majade säilitamisest. Aga kui ühel hetkel tuleb hinnang, et neid pole võimalik säilitada – kui maja on ühest otsast ära põlenud, siis on selge, et seda pole võimalik algselt taastada, – siis tuleb teha otsus.» 

Ta lisas, et planeeringu järgi pole seal arhitektuursed muutused lubatud ja konkursi võidutöö arvestab sellega, sinna kavandatud uued majad pole võltsid koopiad.

Aleksandri tänav praegu ja all oleva võidutöö kavandi järgi tulevikus.

FOTO: Eek & Mutso / Margus Ansu

Tagasi üles