Tiit Efert: Miski pole igavene siin halli taeva all

Tiit Efert Foto: Erakogu

Kirjutasin 19 aastat tagasi, 1998. aasta sügisel Tartu Postimehe majandusreporterina pika ja ülevaatliku artikli kaubanduse olukorrast ja suundumustest Tartus.  Kohtusin kõigi sel ajal Tartus esindatud kaubanduskettide juhtidega. Ega neid väga palju olnudki, kolm ettevõtet. 

Kõik kaubandusjuhid kinnitasid mulle oma soovi Tartus kanda kinnitada, keegi ei tahtnud oma positsioonidest taganeda. Kõigil olid seinal Tartu kaardid, kus olid märgistatud olemasolevad poed ja tulevikuplaanid.

Sõpruse poe hoones asus siis Spari nime kandev kauplus. Spar on Hollandis registreeritud ettevõte ja kaubamärk, mida müüakse frantsiisi korras kaupmeestele üle maailma. 

Eestis oli selle kaubamärgi kasutusõigused ostnud endale Tartu firma Estiko ning moodustatud oli ettevõte Spar Eesti, mille esinduspood oli Karlova linnaosas E-kaubamajas asunud toidupood.

Mäletan, et intervjuud tehes istusid minu vastas Spar Eesti juhtkonna soliidsed härrasmehed, kellega kohtusime just sellesama Sõpruse poe hoones asuvates kontoriruumides. Rääkisime plaanidest ja mõtetest, kuni üks härra Spar Eesti juhtkonnast (nime kahjuks ei mäleta) teatas, et kas te tõesti arvate, et selles hoones ei asu kunagi mingil hetkel enam toidupoodi. Ei vaielnud vastu. Sõpruse pood oli piirkonna kõige suurema kaubavalikuga kauplus, kust rahvast vooris sisse ja välja, kilekotid näpus.

Aga managem endale ette pilt Tartu kaubandusolukorrast ligi 20 aastat tagasi. Sõpruse poe vastas asus Anne turg, seal müüdi igasugu kilakola ja kui keegi soovis ka toitu või muid esmatarbekaupu osta, astus ta Sparist läbi.

Lähikonna teine tõmbenumber oli Kivilinna kauplus, mis kuulus Astrile. Viimasele kuulus ka mitte kaugel, Kalda teest eemal suurte majade vahel asunud Saare pood. 

Eedeni keskuse eelkäijat Kalda tee Konsumit polnud Tartu tarbijate kooperatiiv veel ehitama hakanudki. Tartu tarbijate kooperatiivi esinduslikem pood oli aasta varem avatud Meltsiveski Konsum, praeguse Ujula Konsumi väike eelkäija.

Supernettot, mis hiljem muutus Citymarketiks ja pärast omanikeringi muutust kannab Rimi nime, polnud Emajõe teisele kaldale ehitama hakatud. Kaubamaja toiduosakond asus veel aasta varem suletud restorani Tarvasega samas halli värvi krohviga maja tiivas, oli pisike ja kole. Praegu kõrgub sellel kohal Kvartali keskus ning üle tee Tartu kaubamaja.

Taskut ehk sel ajal plaskukujulist kontorihoonet vist alles ehitati või oli see äsja valmis saanud. Toidupoodi, nagu tänapäeval, seal ei olnud. 

Ning Lõunakeskuse koha peal ulus tühjal väljal vali tuul. Kes oleks võinud kunagi arvata, et sellest linnaäärsest tühermaast saab Tartu linna tõmbekeskus.

ETK (Eesti tarbijate kooperatiiv) planeeris küll Maksimarketi nime kandvat hüpermarketit kuhugi linna serva põllule, aga sellest projektist ei saanud asja. Tartlased külastasid meelsasti Turu tänava lõpus asunud Tirsi kauplusladu, kus müüdi odavalt kohapeal pakitud tang­­aineid ning konserve.

Ettevõte oli äärmiselt edukas ning laienes hiljem kahe poeni. Tirsi kaupluseketi ostmisega tuli Eesti mõistes kaubandushiid Selver Tartusse alles 2005. aastal. Soomlaste kaupluseketi Prisma tulekut pidi veelgi kauem ootama.

Tartus leidus ka väikseid pereettevõtteid, kes pidasid n-ö keldripoode, kust soovijad said kerge vaevaga kätte leiva-saia või kes soovis kangemat kraami, sai ka selle.  

Lõunakeskuse koha peal ulus tühjal väljal vali tuul. Kes oleks võinud kunagi arvata, et sellest linnaäärsest tühermaast saab Tartu linna tõmbekeskus.

Tõepoolest sellistes oludes näis, et Annelinna tagumise otsas pole Sõpruse poele konkurenti. Sõpruse pood näis justkui kivisse raiutud, mida ei murra maha ükski konkurentide põhjustatud torm. Sest konkurentsi ei paistnudki kuskilt. Ent võta näpust. 

Tegelikult polnud Spar Eesti enda seis sugugi roosiline. Juba järgmise paari aasta jooksul oli Estiko kaupluseketist ja kaubamärgist loobunud.

2002. aastal omandas selle kaupluseketi kümme poodi Eesti ettevõte ABC Grupp ning loobus Spari kaubamärgist ja pani aluse Comarketi kaupluseketile. Kuid Sõpruse pood püsis edasi.

Teadmata vahepealseid keerdkäike, tegutses viimati Sõpruse poe ruumides Maxima kauplusekett. Aga see polnudki enam oluline.  

Ilmselgelt on hoone oma kaupluse ja miljööga ajale jalgu jäänud. Konkurendid on järjest kasvanud ja külje alla trüginud. Anne turu asemele 2005. aastal rajatud Selver oli oma avara parkla ning suurema kaubavalikuga neist ehk kõige vahetum konkurent.  

Kahe kümnendiga on Tartu kaubanduses muutunud palju. Vanad hooned vajavad uuendamist ja kui tundub, et kaupluse pidamiseks koht enam ei sobi, tuleb sinna ehitada midagi muud. Just sama saatus Sõpruse poodi tabaski.