:format(webp)/nginx/o/2017/11/14/7311685t1haec2.jpg)
Pisut üle kahe kuu Tartu Erakoolis koolilapse elu nautinud 28 poissi ja tüdrukut ei teagi, mis on matemaatika- või eesti keele tund. Küll aga alustavad ja lõpetavad nad iga päeva tantsuga, laulavad inglise keeles kui vanad kalad ning loevad-kirjutavad-arvutavad just nii nagu vaja.
Tähe tänava peamajas ruumikitsikusse jäänud erakool avas sel õppeaastal kaks esimest klassi sootuks linna teises otsas, Lõunakeskuse kõrval Tartu teaduspargis. Seal on koolil terve hoonetiib, kus praegu tegutsevad lapsed ühel korrusel, järgmisel aastal lisanduvate esimeste klasside jaoks võetakse kasutusele veel üks korrus.
Asukoha järgi nime saanud Lõunateras on ka kell üheksa algav koolipäev sootuks erinev sellest, kui oleme harjunud. Loovõpetaja Silva Kolk, kel on energiat sama palju kui tervel rahvatantsukollektiivil, kogub igal hommikul kaks klassitäit lapsi saali. Läinud neljapäeval pani ta päeva rõõmsaks alguseks käima «Mutionu peo» laulu ning tantsis ja kargles koos lastega viimsegi hommikuväsimuse minema.
Kribinal-krabinal jooksid lapsed seejärel oma klassi, kus seekord ei võtnudki vastu neid oma õpetajad, vaid uued õpetajakandidaadid, kes tahaksid hakata järgmisel aastal selles majas värskete koolijütsidega tööle.
Erakooli õpetajaks ihkav Juta Tarmak-Vend pidi täitma harjumatu ülesande: sisustama kaks pea pooleteisetunnist üldõpetuse tundi sedasi, et samal ajal õpiksid lapsed nii eesti keelt, matemaatikat kui loodusõpetust. 1.t klassi õpetaja Triinu Keem istus sel päeval vaikselt laste selja taga ja sai võimaluse jälgida oma õpilasi sootuks teise nurga alt.
Ta sosistas elevusega, et näe, see tumedate juustega poiss ei osanud kooli tulles üldse lugeda, aga nüüd loeb nii julgelt. Ja see pikkade blondide juustega tüdruk oli veel septembris nii häbelik, et naljalt kellegagi ei rääkinud. Aga vaata, nüüd tutvustas ennast ilusti isegi võõrale õpetajale!
Triinu Keem annab ise üldõpetuse tunde juba seitsmendat aastat ega kujutaks ainepõhist õpetamist enam ettegi. Pigem ahistaks teda ainetundide piirid, kui näiteks loodusõpetuses jääb midagi lõpetamata, ent eesti keele tunni algus surub juba aja poolest peale.
Koos 1.r klassi õpetaja Riinika Rosanoviga otsivad nad uuteks kolleegideks just selliseid õpetajaid, kes pole jõudnud tavakoolis harjumuspäraste ainetundide rada sisse tallata.
/nginx/o/2017/11/14/7311719t1h4435.jpg)
Lõunatera laste päeva esimene pool on siiski akadeemiline, lihtsalt looduse, arvutamise, lugemise ja kirjutamisega tehakse tutvust ühel ajal. Siis aga lähevad kõik 28 last lõunapausi järel õue möllama.
Tavapärast kehalist kasvatust pole selles majas tarviski, sest nii kui lapsed nina õue saavad, hakkavad nad vabatahtlikult hüppama, jooksma, üksteist taga ajama või otsivad hoopis kive, et neid «kullavabrikus» purustada.
Päris kehalise kasvatuse ja muusikatunnis käivad Lõunatera lapsed reedeti kooli peamajas, kus saab kogeda ka suure kooli tunnet. Õpetajad istuvad sel päeval aga kolmekesi koos, arutavad läinud nädalal tehtut ja panevad ühiselt paika järgneva nädala plaanid.
«Arva ära, mitu korda ma oskan hüppenööriga hüpata!» kappas halli tuttmütsiga Karmen Palla õues hobusemängu hoos koos klassiõe Hanna-Marie Russakuga ajakirjaniku juurde. Hanna-Mariel oli oranž nöör ümber piha ja Karmen elas ratsaniku rolli sisse.
«Kas äkki 20?» küsisin ebalevalt. «Ei! 120! Tahad, ma näitan? Aga ma päris nii palju vist praegu ei jõua hüpata,» seletas Karmen elavalt, pusis samal ajal lahti oranži nööri sees oleva sõlme ja hakkas agaralt hüppama.
Aleksa Mnogolessova oli samasuguse nööri sidunud kivikamaka ümber ja mängis, et jalutab oma kivikoeraga. Teaduspargi maja taga oleva platsi kõige kaugemas servas susserdas samal ajal üks poistekamp midagi. «Neil on seal jah omad mängud,» teadis lastega õue läinud õpetaja Silva.
Kaks poissi keerutasid energiliselt oranži nööri teineteise vahel ringi, teised poisid katsusid samal ajal selle alt läbi lipsata.
Põsed kargest sügisõhust punased, lippasid kõik lapsed poole tunni pärast toa poole. Maja ees peatunud taksost väljus energiast pakatav inglise keele õpetaja Ruth Semerik, kes võttis nüüd ühe klassi enda juurde keeletundi, teine klass läks õpetaja Silvaga meisterdama.
Lõunatera lapsed osalevad keelekümblusprogrammis ja õpivad inglise keelt viis päeva nädalas. Ega nad muidu oskaks vaid veidi üle kahe kuu kestnud keeleõppe järel laulda peast ingliskeelseid lastelaule ja vuristada ette luuletusi.
Samal ajal valmistas teine klass õpetaja Silvaga ette õhtust näitemängu. Loovõpetuse klassis, mille sein on täis julgustavaid lausekatkeid ja värvilisi kunstiteoseid, voltis iga laps endale paberist salalooma. Just sel nädalal keerles kogu õppimine mets- ja koduloomade ümber.
Kui ühel klassil loomad valmis ja teisel inglise keele mängud ja laulud tehtud, vahetasid õpetajad klasse. Siis kiire õhtuamps, veidi jooksmist ja mängimist koridoris ning kõik Lõunatera lapsed seadsid end sisse samas saalis, kus päev tantsuga algas. Jõulupeoks tuli alustada uue tantsu õppimist.
Kui tavakoolis lõppevad algklassilaste tunnid juba lõuna paiku, siis Lõunateras proovitakse esimest korda, kuidas sobib lastele kogupäevakool. Siin on lapsed koolis kella 16ni, et vanemad ei peaks muretsema lapse koolivälise aja sisustamise pärast.
Peale tantsimist on viimane tund rahulikuks omaette õppimiseks, kus iga laps lõpetab ülesanded, mis tunnis jäid tegemata. Nii on peale kooli koduste töödega muretu ja kes tahab, jõuab õhtul veel jalkatrenni või pillitundi.
/nginx/o/2017/11/14/7311725t1hffd4.jpg)
• 9–10.30 üldõpetus
• 10.30–10.45 hommikuamps
• 10.45–12.10 üldõpetus
• 12.10–12.50 lõuna ja õuemängud
• 13–13.45 inglise keel / loovõpetus
• 13.50–14.35 loovõpetus / inglise keel
• 14.35–14.45 õhtuamps
• 14.45–15.15 loovõpetus / õppimise aeg
• 15.14–15.45 õppimise aeg / loovõpetus
• 15.45–16 õhturing
/nginx/o/2015/09/09/4468987t1hc3de.jpg)