/nginx/o/2017/11/13/7309299t1hc0ff.jpg)
Mõned inimesed, kes olid Tartu koduta loomade varjupaigast endale kassipoja võtnud, viisid eelmisel nädalal ta sinna tagasi, sest kiisu oli muutunud ühtäkki loiuks. Hiljem pisikesed neljajalgsed karvapallid surid.
Haiguspuhang varjupaigas ei lase kassipoegadele kodu pakkuda
14. november 2017, 08:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seda, et väikesed ja õrnad neljajalgsed üleasustatud hoiupaigas surevad, tuleb ikka aeg-ajalt ette, sest nad on haigustele vastuvõtlikud. Kui aga hiljuti nädala jooksul juba kolmas väike kiisu hinge heitis, saatis varjupaik ühe kassipoja lahkamisele. Selgus, et tal oli nakkuslik kopsupõletik.
Et pole teada, kui palju nakatunud loomi veel on, peatas varjupaik Roosi tänaval ajutiselt kassipoegade väljastamise. Külastajatel ei lasta samuti kassipoegi vaatama minna. «Me ei julge praegu kedagi välja anda. See poleks inimeste suhtes tore, kui nad lähevad koju kassiga, kes hakkab neil kätte hääbuma,» rääkis Tartu koduta loomade varjupaiga projektijuht Kirke Roosaar.
Nakkused levivad
Hoiupaika jõudvaid kassipoegi leiavad inimesed igalt poolt, mis tähendab, et nende päritolu pole teada. Seega ei ole Roosaare sõnul välistatud, et mõni loomake võis haiguse sisse tuua.
Kassipoegi vaktsineeritakse väiksena kaks korda ja kuu ajase vahega. Selle vahepealsel ajal on nad kerge saak mitmesugustele viirushaigustele. Pealegi polegi kõikide haiguste vastu vaktsiini olemas.
Seekordsele nakkushaiguste levikule võisid kaasa aidata ka inimesed. Kuna kassipojad on armsad ja pehmed, kipuvad inimesed nende katsumiseks näppe läbi puurivõre pistma. See aga pole lubatud. «Sildid on üleval ja me räägime inimestele iga kord, kui nad kassimajja lähevad, et loomi ei tohi näppida. Kui aga selja keerame, tehakse seda ikkagi,» tõdes Roosaar.
Viimati suri kassipoeg hoiupaigas pühapäeval. Kiisutüdruk oli puuris koos oma vennaga, viimasega on praegu veel kõik korras.
Roosaar ei osanud oletada, kui palju võib praegu hoiupaigas olla veel neid kassipoegi, kes on nakatunud. Eile päeval, kui Tartu Postimees kohapeal käis, tundusid kõik hoiupaiga 25 kassipoega terved ja krapsakad. Mõnel oli nohu, kuid ka loomi kimbutavad aeg-ajalt haigused, mis pole ohtlikud.
Nädal või kaks
Analüüse Kirke Roosaare sõnul kõikidele kassidele teha ei saa, kuna see on väga kallis. Pigem jälgitakse loomi ja püütakse nende seisundis märgata muutusi.
Roosaar arvas, et nädal või kaks läheb kindlasti enne, kui inimesed saavad endale jälle varjupaigast kassipoja võtta. «Kuna pühapäeval alles üks poegadest suri, peame oleme veendunud, et keegi ei hakka jälle minema,» lausus ta.
Kuigi Roosi tänava hoiupaigast ei saa praegu kõige pisemaid kiisupoegi endale võtta, võib sinna tulla vaatama suuremaid kasse, koeri ja küülikut. Nemad on terved ja ootavad kodu.
Varjupaikade MTÜ, mis koondab üle Eesti seitset koduta loomade varjupaika, kuid mille alla ei kuulu Tartu koduta loomade varjupaik, ei ole viimastel aastatel pidanud sellise keerulise olukorraga seni rinda pistma.
MTÜ üldjuht Triinu Priks nentis, et hoiupaik on paratamatult selline koht, kuhu loomad toovad kaasa haigusi. «Aga sellist olukorda, et peame avalikult välja ütlema, et me kellelegi loomi koju ei anna, ma viimastest aastatest ei mäleta,» ütles ta.
Tartu koduta loomade varjupaigas on varemgi juhtunud, et mõne nakkushaiguse puhkemise korral ei saa ajutiselt looma hoiupaigast endale koju võtta. Kirke Roosaare sõnul ei juhtu seda igal aastal, kuid enamasti tuleb seda ette sügisel. See on ühtlasi aeg, mil loomi saabub hoiupaika kõige enam.
